Tartu Väikeloomakliinik

Alates 2012. aastast on dr. Aleksandr Dedjulja tegutsenud loomaarstina. Kohe pärast õpingute lõpetamist alustas ta internatuuri Soomes. Eestisse naastes asus ta tööle üldarstina Pärnu Väikeloomakliinikus. 2016. aastal alustas dr. Dedjulja doktorantuuri infektsioonhaiguste valdkonnas ning asus tööle peaarstina Tartus eraloomakliinikus. Lisaks on dr. Dedjulja loonud Balti riikide esimese ainult kassidele mõeldud loomakliiniku, mis pälvis Rahvusvahelise Kassimeditsiini Organisatsiooni (ISFM, International Society of Feline Medicine) poolt kõrge tunnustuse – kuldse litsentsi (Cat Friendly Clinic). Aastate jooksul on ta olnud tegev EMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse Instituudi radioloogia õppejõuna ning on kahel korral pälvinud tiitli „Aasta õppejõud“. Hetkel juhendab dr. Dedjulja nii tulevasi kolleege kui ka tudengeid USA-st, Armeeniast, Ukrainast ja Moldovast. Ta on end täiendanud maailma juhtivate spetsialistide juures, keskendudes eelkõige sisehaigustele.  

Agnes alustas Tartu Väikeloomakliinikus loomaarsti abilise ja administraatorina, arendades samal ajal oma teadmisi ja oskusi turunduses. Loomad on olnud tema elu lahutamatu osa juba lapsepõlvest – ta kasvas üles koerte keskel, nähes neid oma pereliikmetena. See on ajendanud Agnest käima loomade varjupaigas vabatahtlikuna ning olema osa loomakaitseorganisatsioonist.  Olles loominguline ja positiivne aktivist, siis turundus oli tema jaoks ainuõige karjäärivalik. Turundus annab talle võimaluse kommunikeerida loominguliselt ettevõtete väärtusi ja tugevusi. Kliinikus tunnete ta ära suure naeratuse ja küsimusega: “Vabandust, kas ma võin teie lemmikust pilti teha?”.  

Älis Ilves on töötanud Tartu Väikeloomakliinikus registraatorina alates 2024. aasta aprillist. Loomad on olnud osa tema elust juba lapsepõlvest saati, kuid eriti südamelähedased on talle kassid. Kodus ootab teda alati armastatud kassitüdruk Deele. Kliinikutöös pakuvad talle kõige rohkem huvi keerukad kirurgilised protseduurid ja reproduktiivsed probleemid.  

Madleen Ütt on suurloomaarsti tütar ja on kokku puutunud erinevate loomadega peaaegu terve oma elu jooksul. Tänu sellele on tal väga hea arusaam veterinaarmeditsiinist ning sellega kaasnevatest rõõmudest ja raskustest. Töötades lemmikloomade hotellis, on tal olnud võimalus tutvuda loomade hingeeluga stressirohkes keskkonnas ja ennast vastavalt olukorrale sätestada. Kuna hotell asus kauplusega samas majas, tegeles Madleen ka klientide nõustamise ja aktiivse müügiga, mistõttu tunneb ta ennast väga kindlalt antud valdkonnas. Väikeloomakliinikus omandatud oskused ja teadmised saadavad teda ka igapäevaelus. Tööl õpitud kannatlikkus ja mõistlikkus aitavad tal igas olukorras rahulikuks jääda ning leida parim võimalik lahendus probleemile. Madleenil on kodus kaks prantsuse buldogi, kellega ta üritab igapäevaselt konsensust leida. Olles ka ise loomaomanik, mõistab Madleen, kui tähtis on rahulik ja tähelepanelik suhtumine nii looma omanikku kui ka tema lemmikusse.   

Dr. Julia Jeremejeva lõpetas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala 2004. aastal, pärast mida hakkas tegelema teadustöö, üliõpilaste õpetamise ning sigade ja kasside meditsiiniga. Tal on doktorikraad (alates 2015.aastast) ning ta tegeleb aktiivselt teadusuuringutega. Aastate jooksul on dr. Jeremejeva õpetanud infektsioonhaigusi, sigade haigusi ning juhendanud üliõpilaste diplomitöid. Paralleelselt teadus- ja õppetööga on ta pidevalt tegelenud kasside tervisemuredega ning omab pikaajalist kogemust kasside kastreerimiste ja steriliseerimiste alal.  

Kertu Rüütli teadis juba lasteaias, et soovib saada veterinaariks. 20 aastat hiljem täitus see unistus ning eriline uhkustunne tekkis hetkel, kui tal õnnestus oma vanaema koera elu päästa splenektoomiaga. Laboriuuring kinnitas hemangiosarkoomi, mis süvendas tema huvi onkoloogia vastu. Veterinaaria ei ole tema jaoks lihtsalt töö või amet, vaid elukutse, millele ta pühendab end kirglikult.   

Andžela on silmahaigustele spetsialiseeruv loomaarst, kellel on üle 30 aasta kogemust väikeloomade meditsiinis. Ta lõpetas Eesti Põllumajandusülikooli 1994. aastal ning on töötanud nii üldarsti, esmaabi- kui ka kirurgiavaldkonnas. Dr. Lehtla töötas üldarsti/esmaabi ja kirurgia valdkonnas ning ligi 20 aastat Eesti Maaülikooli loomakliinikus.  Viimased 15 aastat on tema fookus olnud süvitsi loomade silmahaigustel. Tänu tihedale koostööle kolleegidega saab ta abistada ka hobuseid, eksootilisi loomi ja linde. Ta peab oluliseks positiivset ja konstruktiivset suhet loomaomanikuga, sest kui omanik mõistab probleemi olemust, saab ka loom paremat ravi.  

Dr. Kertu Kivirand lõpetas loomaarsti õpingud 2017. aastal, olles eelnevad kuus aastat töötanud erinevates loomakliinikutes loomaarsti abilisena. Täna tegutseb ta üldarsti ja -kirurgina, aidates kõiki abivajajaid, kuid eriti südamelähedased on talle kassid. Dr. Kivirand peab oluliseks kasside heaolu ja nende pidamisega seotud teadmiste jagamist loomapidajatele. Selleks on ta pidanud ka kassikooli loenguid, et aidata omanikel paremini mõista oma lemmikute vajadusi. Pärast pikka tööpäeva ootavad teda kodus kaks krooniliste haigustega kassi ning kaks väikest poega.  

Mariia Sotnichenko on kogenud veterinaar, kellel on üle 10 aasta kogemust dermatoloogia, tsütoloogia ja laboridiagnostika valdkonnas. Ta lõpetas 2015. aastal Ukraina Elu- ja Keskkonnateaduste Riikliku Ülikooli veterinaarmeditsiini magistrikraadiga cum laude ning on tegutsenud kliinilises praktikas alates 2013. aastast. Tema suurim kirg on aidata kasse ja koeri nahahaigustega, et tagada neile mugavam ja tervem elu. Tal on põhjalikud teadmised tsütoloogias ja laboridiagnostikas, mis võimaldavad tal keskenduda täpsetele diagnoosidele ja tõhusatele raviplaanidele. Lisaks kliinilisele tööle naudib ta ka oma teadmiste jagamist, osaledes veterinaar konverentsidel loengute ja ettekannetega. Mariia on kahe kauni orientaali tõugu kassi omanik ning mõistab hästi, kui tugev side on inimestel oma lemmikloomadega. Ta on pühendunud loomade tervise ja heaolu toetamisele sama hoolivuse ja armastusega nagu ta teeb seda omaenda lemmikute puhul.  

Dr. Martin Karindi on spetsialiseerunud kirurgiliste ja ortopeediliste patsientide ravimisele. Ta töötab paralleelselt usaldusarstina Eesti Kennelliidus koerte puusa- ja küünarliigeste düsplaasiauuringute alal ning Eesti Maaülikoolis vanemloomaarsti, valvekirurgi ja kirurgia õppejõuna.  Martini poolt 2024. aastal edukalt teostatud puusaliigese endoproteesimise näol on tegemist teadaolevalt esmakordse veterinaarse täisproteesi paigaldamisega Baltimaades. Pidev erialane praktiseerimine sai alguse 2010. aastal, mil ta alustas tööd paralleelselt ülikooliõpingutega 1. kursuse tudengina. Iga patsiendi jaoks individuaalselt optimaalseimate lahenduste pakkumise võimaldamiseks täiendab ta end regulaarselt erialastel koolitustel.  Töövälisel ajal naudib ta lisaks perega aja veetmisele sportimist ja puutööd. Kodus on Martinil 3 tütart, 3 hobust, 1 kass ja 1 naine.  

Dr. Gredi Pikani on töötanud loomaarstina viis aastat ning võtab patsiente vastu üldarstina. Pea 18-aastane kogemus koerakasvatajana ja erinevate tõugude omanikuna on süvendanud tema huvi reproduktsiooni valdkonna vastu. Ta pakub vastavaid konsultatsioone ja vastuvõtte, aidates loomaomanikel paremini mõista aretuse ja kutsikate arenguga seotud küsimusi. Lisaks omab ta pikaaegseid kogemusi nii sünnitusabi osas kui ka kutsikate arengus.

Dr. Pillerin Alberg on töötanud loomaarstina alates 2017. aastast. Pärast ülikooli lõpetamist tegutses ta peamiselt üldarsti ja esmaabi arstina Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus. Dr. Albergi eriline huvi on suunatud väikeloomade stomatoloogiale. Ta tegeleb hammaste ja suuõõne probleemide diagnostika ja raviga ning annab nõu loomaomanikele nende probleemide ennetamiseks. Vabal ajal naudib dr. Alberg matkaradadel uitamist, joogat ja perega aega veetmist. Lisaks abikaasale ja pojale on tema pereliikmed koer ning kaks merisiga.  

Dr. Maarja Uri loomaarsti karjäär algas 2005. aastal. Pärast ülikooli lõpetamist töötas ta Eesti Maaülikooli Väikeloomakliinikus, kus keskendus naha- ja kõrvahaiguste ravile. Viimased 13 aastat on ta spetsialiseerunud täielikult dermatoloogiliste patsientide ravile. Erialaselt on tema eriline huvi suunatud kõrvaprobleemidega patsientidele ja resistentsetele infektsioonidele. Kuigi tema CV on pikk, nimetab ta kõige väärtuslikumateks kogemusteks veterinaardermatoloogia internatuuri Põhja-Carolina osariigi ülikoolis USA-s ning erialast residentuuri Liverpooli ülikoolis Inglismaal. Need õpingud andsid talle tiivad ja tõid kokku suurepärased kolleegid ja sõbrad üle kogu maailma. Loomade naha- ja kõrvahaiguste diagnoosimine ja ravi on dr. Uri jaoks nagu detektiivitöö – sageli võivad pikaajalised haigused muutuda väga sarnaseks ja lahenduse leidmiseks tuleb tähelepanu pöörata just detailidele. Õnneks ei ole enamik nahahaigusi eluohtlikud, kuid need võivad oluliselt mõjutada lemmiku ja tema pere elukvaliteeti. Dr. Uri usub, et alati on olemas lahendus, tuleb vaid osata see üles leida!  

Dr. Veronika Ostonen on hiljuti Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala lõpetanud noorem loomaarst, kes liitus Tartu Väikeloomakliinikuga 2024. aasta juulis. Tema huvi loomade heaolu vastu on olnud tugev juba lapsepõlvest saati, suunates teda valima karjääri, kus ta saab aidata ja hoolitseda erinevate loomade eest. Õpingute jooksul on dr. Ostonen omandanud põhjalikud teadmised väikeloomade meditsiinist ning praktiseerinud erinevates veterinaarkliinikutes, saades väärtuslikku kogemust diagnostika ja ravi valdkonnas. Eriti naudib ta töötamist koerte ja kassidega, kuid on avatud ka eksootilistele loomadele. Dr. Ostonen on pühendunud oma patsientide tervise ja heaolu tagamisele, uskudes, et iga loom väärib parimat võimalikku hoolt. Samal ajal soovib ta olla toeks loomade omanikele, jagades neile vajalikku teavet ja nõuandeid, et nad saaksid oma lemmikloomade eest paremini hoolitseda. Ta ootab huviga uusi väljakutseid ning võimalusi oma oskusi täiendada ja rakendada.  

Dr. Tuuli Vaino lõpetas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala 2019. aastal ning on spetsialiseerunud peamiselt kirurgiale. Samuti nõustab ta koeraomanikke, aidates leida lahendusi keerukatele käitumisprobleemidele. Kuigi tema peamine fookus on kirurgia ja käitumisnõustamine, võtab ta patsiente vastu ka üldarstina. Kodus ootavad teda kolm aktiivset sportkoera, kellega koos ta harrastab agilityt. Koertega töötamine ja nendega veedetud aeg pakuvad talle vajalikku rahu ja energiat, mis peegeldub ka tema töös loomaarstina.  

Dr. Kristel Loorits lõpetas Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini eriala 2012. aastal. Pärast lõpetamist suundus ta tööle Narva, kus tegutses loomaarstina Kuldbis Veterinaarmeditsiini keskuses. Alates 2014. aastast jätkas ta tööd Tartus, olles paar aastat Eesti Maaülikooli üldarst. Seal tekkis tal suurem huvi erakorralise meditsiini vastu. Aastatel 2018–2024 töötas dr. Loorits PetCitys vanemarstina. Erialaseid kogemusi on ta omandanud ka rahvusvahelistel praktikal, sealhulgas 3,5 kuud Madridis ja 1 kuu Zagrebis. Tema peamised huvivaldkonnad on dermatoloogia ja oftalmoloogia, kuid viimasel ajal on ta spetsialiseerunud sisehaigustele ning kasside urineerimisraskuste diagnostikale ja ravile. Samuti peab ta põnevaks kasside käitumist ja toitumist. Edaspidi soovib ta enim süvendada oma teadmisi ultraheliuuringutes ja sisehaiguste diagnostikas. Kuigi dr. Looritsel endal veel lemmikloomi ei ole, elab tema maal väike segavereline koer Nöbi, kellega ta naudib pikki jalutuskäike Narva-Jõesuu rannas. Ta suhtleb eesti, vene ja inglise keeles ning hea meenutamise korral võib vestelda ka saksa keeles.  

Dr. Viktoria Romanova lõpetas 2014. aastal Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini osakonna ning töötas mitu aastat väikelooma erakliinikutes. Aastate jooksul mõistis ta, kui piiratud on Eestis onkoloogiliste probleemidega loomadele pakutav hooldus ja ravi. Selle tulemusena läbis ta Iirimaal onkoloogilise internatuuri (UCDVH), kus ta omandas teadmisi vähi diagnostika ja ravi valdkonnas. Hetkel jätkab dr. Romanova oma haridusteed onkoloogia valdkonnas, olles VCS ja ESVONC liige. Ta tegeleb aktiivselt uurimistööga ning panustab selleks, et pakkuda igale patsiendile kaasaegseid ravimeetodeid. Iga juhtumi puhul püüab ta koos loomaomanikuga leida parima lahenduse, mis tagaks lemmikule hea elukvaliteedi. Dr. Romanova on töötanud ja töötab jätkuvalt intervallidega Iirimaal väga intensiivses UCDVH onkoloogia osakonnas, kus vaatamata suurtele patsientide arvudele, tagab ta individuaalse lähenemise ja moraalse toe igale patsiendile.  

Christine liitus Tartu Väikeloomakliinikuga 2024. aasta kevadel. Tal on loomaarsti abilise kutsekvalifikatsioon ning teda tõi sellesse valdkonda sügav huvi veterinaaria vastu, isiklikud kogemused lemmikloomade tervisemuredega ja soov pakkuda parimat abi ka teistele loomadele. Christine on tegelenud 12 aastat ratsaspordiga ja omab bakalaureusekraadi loomakasvatuses. Oma vaba aja veedab ta matkaradadel loodust pildistades, tehes joogat ning kahe ulaka kassipoisiga mängides.  

Elisabeth on töötanud loomakliinikus alates 2015. aasta kevadest ning lõpetas 2016. aastal loomaarsti abilise õppe. Tartu Väikeloomakliinikuga liitus ta 2024. Aastal. Tema igapäevaelu keerleb Austraalia karjakoerte ümber – ta tegeleb nii koeraspordi kui ka matkamisega. Kodus ootavad teda kaks truu käpalist - Iti ja Ari. Veterinaariasse tõi Elisabethi sügav armastus loomade vastu ning soov nende eest hoolitseda. Kui ta parasjagu loomi ei aita, siis võib teda kohata looduses matkamas või oma järgmise tätoveeringu ideed välja mõtlemas.  

Jelizaveta on loomade keskel kasvanud – tema lapsepõlv möödus külas, töötades nii tallis kui ka loomaaias. Soov saada loomaarstiks viis ta assistendi ametisse, et omandada erialased teadmised ja kogemused juba varakult. Jelizaveta naudib loomade eest hoolitsemist ja nende elu paremaks muutmist.

Heikki on töötanud Tartu Väikeloomakliinikus loomaarsti abilisena alates 2020. aastast, pärast Säreveres loomaarsti abilise õppe lõpetamist. Kuigi enne kliinikusse tulekut ei olnud tal otsest töökogemust loomadega, siis loomad on alati olnud osa tema elust. Kodus on olnud nii kasse, koeri kui ka eksootilisemaid lemmikuid nagu linnud, kalad, kilpkonn ja närilised. Kliinikus on Heikki abistanud nii üldarste kui ka eri valdkondade spetsialiste, omandades laialdasi kogemusi erinevate patsientide hooldamisel.  

Kaarel Saik töötab alates 2024. aastast Tartu Väikeloomakliinikus loomaarsti abilisena. Ta õpib Eesti Maaülikoolis veterinaarmeditsiini erialal ning tunneb erilist huvi operatsioonide assisteerimise vastu.

Magnus Mänd töötab Tartu Väikeloomakliinikus assistendina alates 2023. aastast ning õpib Eesti Maaülikoolis loomaarstiks. Tema lemmik tegevusteks on operatsioonidel assisteerimine, erakorralist abi vajavate patsientidega tegelemine ning klientidega suhtlemine – eriti kui see nõuab loomingulist keelte ja žestide kasutust!

Kadri on suur loomasõber, kelle kodu meenutab väikest loomaaeda – seal elavad kaks last, kaks kassi ja mees. Tartu Väikeloomakliinikuga liitus ta 2024. aastal. Esimesel tööpäeval ennustas sõbranna talle, et ta võtab peagi uue kassi. Ta eksis! Kadri suutis vastu pidada lausa paar kuud, enne kui koju jõudsid kaks MTÜ-st võetud kassipoega – Oskar-Puravik ja Juust.  

Toomas lõpetas 2002. aastal Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini teaduskonnas loomaarsti eriala. Pärast õpinguid töötas ta pikka aega Põllumajandus- ja Toiduametis (vana nimega Veterinaar- ja Toiduamet), kus tegeles veterinaariaalase seadusandluse koostamise, rakendamise ning maakondliku veterinaarjärelevalve koordineerimisega. 2023. aasta lõpus otsustas ta liikuda praktilise loomaarsti töö suunas ning liitus peagi Tartu Väikeloomakliiniku meeskonnaga, et oma teadmisi ja kogemusi uues rollis rakendada.

Sandra Pala leidis tee veterinaariasse 2023. aasta sügisel, kuigi hariduselt omab ta bakalaureusekraadi psühholoogias. Teiste abistamine kui peamine tööväärtus ja sügavad tunded loomade suhtes viisid ta täpselt õigele ametikohale - loomaarsti abiline. Aja jooksul on ta avastanud oma "kassilausuja" oskused ja talle meeldib sõbruneda ka särtsakama iseloomuga kassidega.  

Vanessa Mae on loomaarsti abilisena töötanud alates 2021. aasta lõpust. Oma karjääri alustas ta Tartu PetCity kliinikutes ning liitus Tartu Väikeloomakliinikuga 2024. aasta alguses. Samal aastal pälvis ta Eesti Veterinaarassistentide Ühingult Parima Veterinaarassistendi nominendi tiitli. Loomaarmastus on olnud tema elus keskne nii kaua, kui ta mäletab. Lapsepõlves tegeles ta aktiivselt ratsutamisega ning panustas vabatahtlikuna varjupaigas loomade heaolusse. Lisaks on tal kogemusi ka tallis ja laudas vasikatalitajana töötades. Vabal ajal naudib Vanessa pere ja oma loomade seltsi, looduses matkamas käimist ning raamatute lugemist. Tema kodus elavad varjupaigast päästetud segavereline koer, kaks kassi ja kääbusküülik.  

Eerik Ääremaa õpib Eesti Maaülikoolis veterinaarmeditsiini ja on töötanud Tartu Väikeloomakliinikus assistendina alates 2022. aastast. Eerikule meeldib enim abistada sisehaiguste juhtumeid ja suhelda klientidega. Eerik soovib enim end täiendada reproduktiivmeditsiinis. Vabal ajal meeldib talle seigelda looduses ja tegelda pallimängudega.