Koerte kastreerimine
Koera kastreerimise vanus valitakse vastavalt loomale. Suuremate tõugude puhul on soovitus oodata 1-1,5 aastaseks saamiseni, et luud ja liigesed oleksid lõpuni välja arenenud. Väiksemate tõugude puhul võib teostada protseduuri juba varem. Kui kastreerimine tehakse piisavalt noorele koerale, ei teki tal suguküpseks saades emaste koerte vastu erilist huvi. Isase koera võib kastreerida püsivalt kirurgilisel või ajutiselt keemilisel teel.
Kastreerimislõikus
Kastreerimislõikuse korral eemaldatakse koeralt naha sisse tehtud lõike abil munandid. Operatsioon tehakse üldnarkoosis. Koerad paranevad lõikusest enamasti kiiresti.
Keemiline kastreerimine
Koera kastreerimine võib toimuda ka keemiliselt. Sel juhul pannakse koerale naha alla hormoone eraldav implantaat, millel on operatsioonile sarnane mõju , kuid üksnes 6–12 kuuks. Keemiline kastreerimine on hea variant juhul, kui soovitakse hinnata võimaliku lõikuse mõjusid näiteks koera iseloomule.
Kastreerimise head ja halvad küljed
Pärast kastreerimist ei ole isane koer enam loomulikult paljunemisvõimeline. Kuigi kastreerimine võib koera rahulikumaks muuta, ei ole see võluvits koera käitumisprobleemide lahendamiseks. Eriti just käitumisprobleemidega koerte puhul tuleks kastreerimise head ja halvad küljed enne otsuse tegemist loomaarstiga läbi arutada.
Muutused käitumises
Kui kastreerimine tehakse piisavalt noorena, ei teki isasel koeral suguküpseks saades sama suurt huvi emaskoerte vastu kui kastreerimata koertel. See vähendab ka ümbruskonnas elavate emaste koerte innaajal tekkida võivaid probleeme.
Koera kastreerimisel on väga suur mõju märgistamisele. Isase koera siseruumide märgistamisse tuleks sekkuda aegsasti, enne kui sellest saab koerale harjumus. Ainuüksi kastreerimine ei lahenda ilmselt koera soovimatut käitumist. Käitumisprobleemide vähendamiseks ja kõrvaldamiseks on vaja ka koolitust.
Eesnäärme- ja muude haiguste vähenemine
Kastreerimine vähendab ennekõike vanemate ja kastreerimata koerte tavapäraste eesnäärmeprobleemide riski. Kastreerimine hoiab ära ka munandikasvajate tekke ning pärakukasvajate ja lahklihasonga riski.
Ülekaalu oht
Pärast kastreerimist väheneb koera energiakulu ja sageli suureneb söögiisu, seepärast võtavad kastreeritud koerad tihtipeale kaalus juurde. Koera toidust saadava energia kogust tuleks pärast operatsiooni vähendada 15–20 protsenti. Ülekaal võib põhjustada palju probleeme, näiteks diabeeti või liigesehaigusi. Küsige loomaarstilt või kliiniku õdedelt nõu, missugune on kastreeritud koerale sobiv toiduvalik.
Muutused karvkattes
Mõne, eriti just paksema kasukaga tõu karvkate võib muutuda pärast kastreerimist paksemaks ja mõnikord isegi liiga kohevaks. Sageli järgneb kastreerimisele ka varasemast tugevam karvavahetus.
Kusepidamatuse tekke risk
Kastreerimine võib isastel koertel põhjustada kusepidamatust, kuid seda esineb väga harva.
Kastreerimine haiguste ravina
Kastreerimist kasutatakse mõnede kasvajate, eesnäärmeprobleemide ja lahklihasonga korral ravi osana.