Vananeva kassi tervishoid

Vananemine on osa iga olendi looduslikust muutumisest ja kodus võib olla keeruline vahet teha, missugused muutused on seotud vananemisega ja missugused on haiguse sümptomid. Väikeste muutuste tuvastamine aitab kaasa võimalike haiguste varasele avastamisele. Vana kassiga tuleks käia loomaarsti juures seeniori kontrollis iga 6–12 kuu järel. Tuleks olla valmis vastama küsimustele kassi söötmise ja jootmise kohta ning kirjeldama kassi käitumist.

Vananeva kassi toitmine ja kehakaal

Tervisele laob aluse optimaalne söötmine. Loomapoodides ja -kliinikutes on saadaval suur valik hästi välja töötatud valmistoite vananevale kassile.

Lisaks võib kassile sööta külmutatud toorest liha (sea-, looma-, metsloomaliha), keedetud järvekala või toorest saidat, lõhet, rääbist või heeringat. Hapupiimatooted, nagu hapukoor, hapupiim ja pett sobivad enamikule kassidele toidulisandiks. Kassidele mõeldud rasvhappetooted on suurepärane lisand naha ja karva seisukorra säilitamiseks. Haigustega seoses on toiduvalik osa haiguse ravist ja seda kavandatakse koos loomaarstiga. Ülekaal võib põhjustada mh suhkurtõbe ja kasvajaid ning sellest tuleks vabaneda loomaarsti juhendamisel. Kassi ei tohi hoida söömata. Juba mõnepäevane toiduta jätmine võib põhjustada maksahaigust.

Kassi kasuka ja suu hooldus

Vana kassi nahk ja kasukas kuivavad, nahk ketendab ning kass kaotab rohkem karvu. Regulaarne harjamine (näiteks furminaatoriga) eemaldab liigse aluskarva. Kassi harjates võib kontrollida naha seisundit ja katsuda igalt poolt kassi keha. Nahamuutusi tuleb võimalikult kiiresti näidata loomaarstile. Kui kasukas muutub harjamisele vaatamata takuseks ja omanik ei saa sellest ise jagu, tuleb kass viia loomaarsti juurde. Suu- ja hambaprobleemide sümptomid on halvalõhnaline hingeõhk, suurenenud süljeeritus, toidu suust maha kukkumine ja lõugade värin söömise ajal. Hambaid tuleb kontrollida korrapäraselt. Vajaduse korral eemaldatakse hambakivi ja hambaid narkoosi all. Koduse hooldusena soovitatakse hambaid harjata kassidele ettenähtud vahenditega. Dieet on koostatud vastavalt suuõõne tervisele.

Seeniorkassi tervisemured

Vanal kassil nõrgeneb kaitsevõime nakkushaiguste vastu. Kui võtate uue kassi, uurige tema tausta võimalikult hästi ja veenduge, et vana kassi vaktsineerimised on ajakohased.
Kuulmine ja nägemine võivad vananedes kehvemaks muutuda. Pimeda kassi kodus ei tohiks muuta asjade asukohta, et kass oskaks ringi liikuda. Kurt kass ei pruugi tähele panna lähenevaid inimesi või loomi ja seetõttu tuleks temaga tegeleda väga rahulikult. Mitmeid haigusi saab ravida ja vaevusi leevendada. Kui teie kassil ilmnevad järgmiste haiguste sümptomid, võtke ühendust loomaarstiga:

-Neerupuudulikkuse esimesed sümptomid on sagenenud joomine ja urineerimine ning ajutine oksendamine. Neerupuudulikkusesse haigestub kolmest kassist koguni kaks.

-Kilpnäärme ületalitluse korral kiireneb kassi põhiainevahetus. Haiguse sümptomid on mh sagenenud urineerimine ja roojamine, liigne joomine ja söömine, oksendamine, impulsiivne käitumine, ärrituvus, kõhnumine, öine karjumine ja isegi lõõtsutamine.

-Sageli esineb ka suhkurtõbe. Ülekaal muudab kassi vastuvõtlikuks haigustele, kuid selle tekkimisel võib olla ka muid põhjusi. Sümptomid on söögiisu muutused, sagenenud joomine ja urineerimine, esialgu kaalutõus ja seejärel kaalulangus.

-Kõhukinnisus on väga levinud ja põhjused on erinevad. Kõhukinnisuse tõttu võib kass roojata valesse kohta või vältida üldse roojamist. Mõnikord võib kõhukinnisus muuta kassi nii ärevaks, et muutub kogu tema käitumine. Kass peaks roojama umbes kord ööpäevas. Kui kass roojab harvemini või tema väljaheide on selgelt kuiv, võib kassile anda iga päev laktuloosi (Levolac või Duphalac). Täpsemad juhised saate loomaarstilt.

-Nii mõnegi haiguse korral võib tõusta vererõhk. Sellised haigused on neerupuudulikkus, kilpnäärme ületalitlus ja diabeet. Kõrge vererõhk kahjustab silmi, südant, aju ja neere.

-Vananeval kassil võidakse mõnikord tuvastada selliseid käitumisjooni, mis viitavad dementsusele. Nendeks on imelikud hirmuseisundid ja vajaduste rahuldamine mujale kui liivakasti.

-Vananeval kassil võib tuvastada ka artroosi sümptomeid: jäikus liikuma hakkamisel, valud, tahtmatus hüpata, lonkamine, jäsemete lakkumine jne.

-Köha on sageli märk hingamisteede infektsioonidest või astmast. Kassi köhimine kõlab ja näeb välja samamoodi, nagu ta hakkaks oksendama, kuid okset ei tule.

Elu lõppemine

Kassid surevad harva kodus magades. Üldiselt on olukord selline, et kass on olnud pikalt haige ja tervislik seisund nõrgeneb. Tal tekivad üldised sümptomid, mh isutus, oksendamine, urineerimishäired või kõhukinnisus. Loomaarsti ülesanne on hinnata olukorda nii kiiresti kui võimalik. Kui sümptomeid leevendavat ravi ei ole enam võimalik teha, tuleb teha loobumise otsus. Suurimat loomaarmastust väljendab õigel ajal oma sõbrast lahti laskmine. Järele jäävad kallid mälestused armsast lemmikust ja tunne, et olete hoidnud teda parimal võimalikul viisil.