Südameusstõbi koertel
Südameusstõbi koertel
Koertel põhjustavad südameusstõbe kaks eri parasiiti, Angiostrongylus vasorum, tuntud ka kui „Prantsuse südameuss“, ja koerte südameuss (Dirofilaria immitis). Koerte südameussi esineb praegusel ajal ainult lõunapoolsetel laiuskraadidel, muuhulgas Lõuna-Euroopas ja USA-s, Angiostrongylus vasorum’it on aga viimastel aastatel leitud ka Rootsis. Koerad nakatuvad südameussiga välismaal viibides sagedamini kui Rootsis.
Mõlemad ussid on parasiidid, mis võivad põhjustada raske ja potentsiaalselt eluohtliku haiguse. Nad elavad südamest kopsudesse suunduvates veresoontes (kopsuarterites) ja südame paremas vatsakeses.
Angiostrongylus vasorum
Angiostrongylus vasorum’it ehk nn Prantsuse südameussi leidub suuremas osas maailmast ja see on teatud piirkondades endeemiline, muuhulgas Taanis, kus seda esineb rebaste populatsioonis. Angiostrongylus vasorum on koerte südameussiga võrreldes väike, 0,2-0,3 mm jämedune ja 1,5 – 2 cm pikkune. Tema elutsükkel vajab vaheperemeest nälkjate või tigude näol, kuid ta võib levida ka konnade ja kärnkonnade kaudu. Koerlane on lõpp-peremees, s.t peremees, kelle organismis uss paljuneb. Koer nakatub ussi nakkusohtlikke vastseid sisaldavat nälkjat või tigu lakkudes või süües. Koera organismis arenevad vastsed täiskasvanud ussideks, kes paljunevad südames ja kopsuarterites; uued vastsed liiguvad kopsualveoolidesse, köhitakse välja ja neelatakse alla. Vastsed väljutatakse koera väljaheidetega, millega nälkjad seejärel kokku puutuvad. Prantsuse südameuss ei kandu otse koeralt koerale edasi, vaid peab nakkavaks muutumiseks läbima arenguetapi nälkja või teo organismis. Ajavahemik nakatumise ja uute vastsete väljutamise vahel (peiteaeg) on 37 kuni 58 päeva.
Koerte südameuss
Koerte südameussi leidub soojematel aladel: Vahemere ümbruses, Aafrikas, Aasias, Austraalias, USA-s ja Lõuna-Ameerikas. See võib kasvada kuni 20-30 cm pikkuseks ja 1-1,4 mm jämeduseks. Nagu ka Angiostrongylus vasorum, vajab ta oma elutsükli jooksul vaheperemeest, kelleks on tema puhul sääsk. Vastse areng sääse organismis nõuab teatud õhutemperatuuri, Rootsi kliima on praegu selleks liiga külm. Nakkus levib koerte vahel sääsehammustuste kaudu.
Mis on südameusstõve sümptomid?
Sümptomid avalduvad hiilivalt ja süvenevad aja jooksul. Muuhulgas võib täheldada järgmist:
-Köha
-Hingamisraskused, õhupuudus
-Füüsilise vormi halvenemine, väsimus
-Kõhnumine
-Veritsushäired
-Neeruhaigus
-Südamepuudulikkuse sümptomid
-Äkksurm
Kuidas südameusstõbe diagnoositakse?
Loomaarst võib kahtlustada südameusstõbe koera haigusloo põhjal, eriti juhul, kui koer on kunagi välismaal viibinud. Südameusstõbi võib põhjustada muutusi, mis on eristatavad kopsuröntgenis või kompuutertomograafias, samuti võivad ussid mõnikord olla südame ultraheliuuringul nähtavad. Diagnoos pannakse enamasti siiski roojaproovi parasitoloogilise uuringu põhjal.
Südameusstõve ravi
Südameusstõve vastu leidub mitu ravimit. Sageli peetakse paremaks koer ravi ajaks loomakliinikusse jätta, sest suure hulga usside äkiline suremine võib koerale muutuda ohtlikuks. Kui ussinakkus on põhjustanud pikemaajalise põletiku kopsudes vms, võib seda ravida kortisooniga.
Kas südameusstõbe on võimalik ennetada?
Südameusstõve vastu on olemas profülaktiline ravi/ussitõrje. Enne välisreisi pöörduge oma loomaarsti poole, kes annab teile nõu ja kirjutab ravimi välja.