Noorte koerte liigeste tervisekontroll

Artroos on levinud ja raske koerte haigus, mis põhjustab valu ja halvendab lemmiklooma elukvaliteeti.

Kui artroos on juba tekkinud, hakkab see edasi arenema ja vaevused muutuvad suuremaks. Artroosi sümptomeid võib leevendada ja selle arenemist võib ehk aeglustada ravimitega, kuid artroosist ei saa terveks ravida. Seetõttu on mõistlik ja lemmikloomale kasulik üritada kõigi vahenditega takistada artroosi tekkimist.

Arenguhäired artroosi taustal

Koertel on küünar- ja puusaliigeste arenguhäired ja nende tagajärjel tekkiv artroos levinud vaevus. Artroosi tekkimist põhjustavaid arenguhäireid (düsplaasiat) hakkab küünar- ja puusaliigestes näha olema juba 3,5–5 kuu vanuses. Sel ajal võib koer olla veel täiesti vaevusteta, mängida ja liikuda tavapäraselt. Uurides röntgeniga ja katsudes võib siiski tuvastada liigestes muutused, mis ennustavad usaldusväärselt puusa- või küünarliigese düsplaasia ja artroosi arenemist.

Arenguhäire varajane avastamine teeb võimalikuks ennetava ravi

Probleemi varajane avastamine on oluline ja selle arengut võib teatud määral mõjutada toidu ja liikumisega. On olemas ka operatiivse ravi meetodid, mis võivad täielikult ära hoida küünar- ja puusaliigese düsplaasia ning artroosi tekkimise, kui operatsioon tehakse piisavalt noorele, alla 5–6 kuu vanusele koerale ehk enne, kui liigeses on tekkinud taastumatud kõhrevigastused.

Soovitame liigeste tervisekontrolli kõikidele liigeste arenguhäirete soodumusega tõugude kutsikatele

Evidensia loomakliinikutes, kus töötavad ka ortopeediale spetsialiseerunud loomaarstid, saab teha teie noorele kutsikale liigeste tervisekontrolli ja uuringu, et teha kindlaks küünar- ja puusaliigeste arenguhäired. Teatud koeratõugude korral soovitame samal ajal teha ka õlaliigeste piltdiagnostika. Soovitame teha liigeste tervisekontrolli kõikidele liigeste arenguhäire soodumusega tõugude kutsikatele. Liigeste arenguhäired on levinud mitmetel tõugudel, nt retriiveritel, saksa lambakoertel, rotveileritel ja väga suurekasvulistel tõugudel, kuid ka väikesekasvulistel tõugudel.

Küünar- ja kodarluu kasvamine eri kiirusega põhjustab sageli probleeme nn kondrodüstroofilistel tõugudel, nagu taks, buldog, korgi, mops, prantsuse buldog, basset, pekingi koer, Lhasa apso, shih tzu ja beagle
Liigeste kontrolliks on sobivaim vanus u 4,5–5 kuud, suurematel koeratõugudel 5 kuud. Kõikide tõugude kutsikatele tuleks liigeste tervisekontroll teha kohe, kui märgatakse lonkamist või ebatavalist liikumist, nt jäikus liikuma hakkamisel või probleemid püsti tõusmisega.

Mida uuringuvisiidil tehakse?

Uuringuvisiidil tehakse kõigepealt lonkamise uuring ja uuritakse liigeseid katsudes. Seejärel tehakse kutsikale kerge sedatsioon, seega peaks koer enne protseduuri olema lühikest aega söömata (u 6 tundi).
Küünarliigeste uuring
•    Uuritakse, kas kutsikas lonkab, kas ta seisab ebatavalises asendis, kas lamamisasendist püsti tõusmine on tavapärane.
•    Uuritakse, kas küünarliigese sirutamine või muu manipulatsioon põhjustab valu.
•    Koerale tehakse kerge sedatsioon ja küünarliigestest tehakse kahest eri suunast röntgenülesvõtted.
Puusaliigeste uuring
•    Puusaliigeseid katsutakse, et tuvastada, kas need ei ole lõdvad või valusad.
•    Katsumine sedatsioonis: kas reieluu pea tuleb puusaliigese kapslist välja (Ortolani katse).
•    Puusaliigestest tehakse neli röntgenülesvõtet:
o    tavaline, ametliku puusaülesvõtte asend,
o    konna-asend,
o    puusaliigese kapsli serva ülesvõte (DAR-ülesvõte),
o    venitusülesvõte: reieluud tavalises seismisasendis. Reieluudele rakendatakse jõudu, mis lükkab reieluude pead puusaliigese kapslitest välja (Bardetsheri meetod). Selle uuringumeetodiga avastatav lõtvus on oluline puusaliigese düsplaasiat, puusadefekti ennustav tegur. Puusaliigeste lõtvus on puusaliigese düsplaasia peamine põhjus.
Õlaliigeste uuring:
õlaliigese osteokondroos (osteokondroosi lahtine tükk) on tänapäeval üsna levinud probleem mh austraalia lambakoertel ja borderkollidel. Ka ilma sümptomiteta koeral võib olla osteokondroos – muutus õlaliigeses. Kui see jätta ravimata, põhjustab selline muutus tavaliselt õlaliigese artroosi.
Uuringu tulemused
Kui liigestes leitakse kasvuhäirele viitavaid muutusi, annab uuringut tegev, ortopeediale spetsialiseerunud loomaarst uuringutulemuste ja ravisoovituste kohta kirjaliku tõendi. Edasise ravi soovitused võivad olla järgmised:
•    olukorra jälgimine, söötmise parandamine, kontroll-piltdiagnostika vanemas eas;
•    edasised uuringud operatiivse ravi vajaduse hindamiseks, nt KT-uuring. See uuring võib olla vajalik mh küünarliigese kasvuhäire kahtluse täpsustamiseks;
•    kirurgilised protseduurid, nt küünarliigese endoskoopia, küünarluu amputeerimine, vaagna häbemeluu kasvujoone termiline luustamine.