Küülikute ja näriliste hammaste haigused

Hammaste probleemid on rohkem levinud küülikutel, merisigadel, tšintšiljadel ja deegudel. Väiksematel närilistel esineb neid vähem.

Vaevuste põhjused on mitmesugused. Hambahaigusi võivad muu hulgas põhjustada näiteks geneetiline soodumus (nt hermeliinil, lõvilakk-küülikul), kolju või lõualuu trauma või sobimatu toiduvalik (liiga vähe heina). Tihti jääb põhjus ka välja selgitamata.

Kõikide küülikute, merisigade, tšintšiljade ja deegude hambad kasvavad pidevalt kogu nende elu vältel. Hambumusviga võib tekkida kas esi-, vahe- või tagahammastel.

Esihammaste probleemid

Esihambad kasvavad hinnanguliselt 2–3 mm nädalas. Tavaliselt puutuvad üla- ja alalõua esihambad närimise käigus üksteisega kokku ja hõõrdumine lühendab hambaid. Kui aga hambad üksteise vastu ei hõõrdu, kasvavad need pidevalt takistuseta edasi. Sellisel juhul võivad hambad kasvada väga pikaks ja põhjustada vigastusi ninale, keelele, suulaele või mokkadele. Pikaks kasvanud esihambad võivad ka murduda, mis võib põhjustada põletiku või paise.

Sellisel juhul tuleb esihambaid lühendada. Ära lühenda hambaid koduste vahenditega! See protseduur tehakse lühiajalise narkoosi all, et loom püsiks täiesti liikumatult. Narkoos kestab väga lühikest aega ja selle riskid on väga väikesed. Hammaste lõikamine võib põhjustada murde, mis on tihti mikroskoopiliselt väiksed, kuid siiski valulikud ja võivad tekitada lemmiklooma suus põletikke. Seepärast ei tohi eksootiliste lemmikloomade hambaid kunagi lühendada lõigates.

Taga- ja vahehammaste probleemid

Küülikute, merisigade, tšintšiljade ja deegude vahe- ja tagahambad kasvavad samuti kogu nende eluaja. Ka need hambad kuluvad tavaliselt toidu mälumise käigus, mistõttu peab toit koosnema pikkadest kiududest ja sisaldama rohkesti silikaate. Parim toit on hein, värske rohi ja rohelised köögiviljad.

Kui lemmiklooma vahe- ja tagahambad ei kulu õige söötmise tagajärjel, hakkavad need suus kasvama ja tekivad hambaogad. Hambaogad võivad kahjustada keelt ja põski, aga ka hambajuuri igeme sees, tekitades hambaluu väärarenguid.

Vähem levinud hambahaigused on pisarakanali ummistumine ülahammaste juurte liigse kasvu tõttu, hambapaised (ühe või mitme hamba põletik) või lõualuu põletik.

Hambahaiguste sümptomid on sageli söögiisu puudumine ja kõhnumine, ilaeritus ja halb hingeõhk.

Hambaid aitab uurida väike kaamera

Hammaste kontrollimisel vaadatakse lemmiklooma hambaid esmalt ilma narkoosita üldise läbivaatuse ajal. Kui uuringu käigus kahtlustatakse hambahaigust, soovitame teha hammaste ja lõualuu seisukorra uurimiseks lemmiklooma pea röntgen- või KT-uuringu. Peale selle uuritakse looma suud hoolikalt ka narkoosi all.

Lemmikloomale tehakse uuringu ajal narkoos, suu avatakse ja seda uuritakse väikese kaameraga. Kuna eksootiliste lemmikloomade suu on väga väike, võivad vaevused jääda ilma kaamerata märkamata. Kui avastatakse hammaste probleemid, siis lühendatakse hambaid (ei lõigata!), et muuta suu seisund võimalikult tavapäraseks.

Kui röntgen- või KT-uuringu käigus tuvastatakse hambapaise või lõualuu põletik, alustatakse ravi.

Vahe- ja tagahammaste väljatõmbamist ei soovitata, kui hambad ei ole just väga põletikus ja loksuvad, sest hammaste eemaldamine on keerukas ja hambad võivad murduda, mis muudab olukorra hullemaks.

Hambahaigused on kroonilised haigused. Kui haigused avastatakse, ei saa loomi kahjuks korraga terveks ravida. Mõnikord võib olla abiks toitumise muutmine. Tõenäoliselt vajab lemmikloom hambaravi siiski ka tulevikus. Alguses soovitame käia loomaarsti vastuvõtul iga kolme kuu tagant ja seejärel sõltuvalt hammaste kasvamise kiirusest harvem. Soovitame ennetada võimalikke vaevusi aegsasti ja lasta lemmiklooma hambaid kontrollida regulaarselt. Ei maksa oodata ajani, kui lemmikloom enam ei söö, sest siis on valud juba suured.

Muud hambahaigused

Tšintšiljadel võivad tekkida hambaaugud. Auke ei ole enamasti võimalik avastada ilma kaamerata, kuid need saab kindlaks teha röntgen- või KT-uuringuga. Hambaauk võib olla valulik vaevus, mis tekitab tšintšiljadel isutust. Valutava hamba väljatõmbamine toimub narkoosi all ja lemmikloomale määratakse valuravi.

Väikeste näriliste hambahaigused

Väikestel närilistel kasvavad kogu elu vältel vaid esihambad. Seepärast on nende ainuke probleem esihammaste vale hambumus.