Koerte levinumad südamehaigused

Koerte südamehaigused on üsna tavalised. Neid tuleb ette kümnel protsendil koertest ja kõige rohkem on neid vananevatel koertel. Südameklapi rike ehk müksomatoosne mitraalklapi degeneratsioon on kõige levinum koerte südamehaigus. Sellest järgmine on dilateeruv kardiomüopaatia. Kaasasündinud südamepuudulikkus moodustab umbes viis protsenti kõikidest südamehaigustest.

Koera südamepuudulikkus

Süda on väga kohanev ja kompenseerimisvõimeline elund. Suur osa südamehaigustest viib aga aja jooksul südamepuudulikkuseni, mille korral ei suuda süda säilitada organismis tõhusat vereringet. Nõrgenenud arteriaalse vereringe tõttu on kehal raskem saada hapnikku ja venoosse vereringe aeglustumine põhjustab vedelike kogunemist kudedesse.

Kõige tavalisemad südamepuudulikkuse sümptomid on köha, õhupuudus, koormustaluvuse vähenemine ja öine rahutus. Mõnevõrra harvemad sümptomid on mh isutus, kõhnumine ja lihaste kadu, minestamine ja vedelike kogunemine kõhuõõnde.

Alguses esinevad sümptomid peamiselt koormuse korral või pärast öist puhkust. Südamepuudulikkuse suurenedes lisandub ka sümptomeid ja need süvenevad ning põhjustavad lõpuks surma peamiselt kopsuödeemi või selle tõttu, et kopsuturse takistab hapniku saamist.

Kõige tavalisemad koera südamehaigused arenevad ja edenevad üsna aeglaselt ja neile on enne südamepuudulikkuse väljakujunemist iseloomulik pikk peiteaeg. Südamepuudulikkuse sümptomite ilmnedes on haigus tavaliselt juba kaugele arenenud. Südamepuudulikkuse vaevusi saab leevendada üsna tõhusalt ravimitega, kuid südamehaigust seevastu ei ole tavaliselt võimalik ravida ega selle progresseerumist peatada.

Südamehaiguste uurimine

Koera südamehaigusi võib sageli tuvastada varjatud etapis tükk aega enne südamepuudulikkuse sümptomite väljakujunemist. Loomaarst kahtlustab tavapärase kliinilise uuringu käigus südamehaigust, kui ta kuuleb südames kahinaid või rütmimuutusi.

Röntgenpildil võib näha tavapärasest erinevat kuju või suurusega südant. Röntgenpilt on vältimatu ka südamepuudulikkusega patsiendi kopsude vedelikukogumite hindamisel. Südame ultraheliuuringuga on näha südame sisemisi struktuure ja on võimalik kontrollida südame eri osi, südamelihase kokkutõmbumist, klappide tööd ja verevoolu südame sees. Teavet südame elektrilise aktiivsuse kohta saadakse EKG ehk elektrokardiogrammiga.

Ultraheliuuring on üldjuhul vajalik täpse diagnoosi saamiseks ja usaldusväärse prognoosi hindamiseks. Südamepuudulikkuse sümptomite raskusastet hinnatakse röntgenülesvõtetega. Hoolikas sümptomite uurimine ja põhjalik kliiniline uuring on otsustava tähtsusega, et teha kindlaks, millal ja missugused eriuuringud on vajalikud.

Koera südameklapi rike

Koera südameklapi rike ehk müksomatoosne mitraalklapi degeneratsioon on põhiliselt väikeste ja keskmist kasvu koerte haigus, mis esineb peamiselt vananevatel koertel. Tavalisemad tõud on mh taksid, chichuahua, papilllon, puudlid ja nimekirja tipus on Cavalier King Charles’i spanjel, kelle kalduvus südameklapirikkele on suures osas päriliku iseloomuga.

Südameklapi rikke korral südame kodade ja vatsakeste vahel olev klapp degenereerub, pakseneb, mõnikord ka rebeneb ja hakkab lekkima, st võimaldab südamelöögifaasi ajal vere tagasipöördumist vatsakesest kotta.

Klapileke põhjustab kergesti kuuldava kahina, mis on tavaliselt kuuldav vähehaaval tugevnevana juba palju aastaid enne südamepuudulikkuse väljakujunemist. Haigus tabab tavaliselt esimesena ja tõsisemalt vasaku südamepoole mitraalklappi, sest südame vasakul poolel on suurem töökoormus. Vasakpoolne klapileke raskendab venoosse vere tagasisaatmist kopsudest ja klapilekkega patsiendi kõige sagedasemad sümptomid ongi seotud vasakpoolse puudulikkusega, st vedeliku kogunemisega kopsudesse.

Südamelihase degeneratsioon

Dilateeruv kardiomüopaatia (DKM) ehk laienev südamelihase degeneratsioon on peamiselt suurekasvuliste koeratõugude haigus. Tundlike tõugude hulka kuuluvad mh saksa dogi, iiri hundikoer, njuufaundland ja dobermann. Dobermannidel kulgeb haigus sageli eriti tõsiselt ja kiiresti progresseeruvalt. Bokseritel esineb rütmihäireid põhjustav parema vatsakese degeneratsioon (arütmogeenne parema vatsakese kardiomüopaatia, ARCV).

Kardiomüopaatiaid põhjustab sageli geneetiline eelsoodumus, mõnikord ka toitumisega seotud tegurid, peamiselt teatud aminohapete (karnitiin, tauriin) puudus. Tauriini puudust on seostatud ka teraviljavaba toiduga.
Dilateeruv kardiomüopaatia on südamerike, mis võib esineda igas vanuses koertel. Haiguse korral südamelihas degenereerub, venib ja muutub lõdvaks ning ei suuda enam tõhusalt pumbata.

Südamerütmi häired on samuti tavalised ja kardiomüopaatia sümptomid võivad ilmneda ägedatena ja ootamatult sageli just rütmihäirete tõttu. Kardiomüopaatiat põdevate patsientide surma põhjus on sageli südame seiskumiseni viivad rütmihäired.

Kaasasündinud südamerikked

Südame väärarengud ja struktuursed defektid on üsna sagedased, sest südame ja selle suurte veresoonte areng looteajal on väga tundlik protsess. Teatakse kümneid erinevaid arenguhäireid. Arenguhäired esinevad juhuslike üksikjuhtudena kõigil koeratõugudel, kuid mõned struktuurivead on pärilikud ja neid esineb teatud tõugudel rohkem kui teistel.

Enamikku arenguhäireid – kuigi mitte kõiki – saab avastada kutsika hoolika kliinilise läbivaatuse ja südame kuulamisega. Kutsikatel võivad esineda ka nn ohutud kahinad, mis ei ole seotud struktuurivigadega, vaid arengueas oleva südame verevooluga. Need ohutud kutsika südame kahinad ei ole tavaliselt väga tugevad ja kaovad kutsika kasvades, üldiselt enne poole aasta vanuseks saamist.

Leebemad arenguhäired ei põhjusta tingimata üldse vaevusi ega lühenda eluiga. Tõsisemad põhjustavad surma juba enne täiskasvanuks saamist või noores eas. Ultraheliuuring on ainus võimalus eristada tõsiseid ja ohutuid probleeme üksteisest ja saada selgem prognoos.

Kui kutsikal tuvastatakse südames tugev kahin, tuleks kahina põhjus välja uurida enne kutsika müümist. Ka nõrka kahinat on põhjus uurida, eelkõige siis, kui seda on kuulda veel ka poole aasta vanusel koeral. Väga oluline on üles leida need patsiendid, kelle struktuuriviga saab ravida operatiivse raviga.

Koera südamehaiguste ravi ja ravimid

Koerte südamehaigused on kroonilised ja neid ei saa ravida ravimitega. Südamepuudulikkuse sümptomeid ja rütmihäireid saab siiski leevendada ning patsiendi elukvaliteeti ja iga saab ravimitega märkimisväärselt parandada.

Südamepuudulikkuse ravis kasutatakse enamasti kahe või enama ravimi kombinatsiooni, mh diureetikume, vererõhku alandavaid ravimeid ja südamelihase kokkutõmbumist parandavaid ravimeid. Ravimite manustamine kestab koera elu lõpuni. Hästi kavandatud medikamentoosne ravi ja ravi hoolikas jälgimine on südamepatsiendi ravi nurgakivid. Regulaarne kontroll ja looma seisundi hindamine iga kord, kui patsiendi seisund muutub, parandab prognoosi.

Toetav ravi ja toitumine

Toetav toitumisravi on oluline neile patsientidele, kelle haigusega kaasneb kaalulangus ja lihaste kärbumine. Kasu võib olla rasvahapete lisamisest toidule. Kardiomüopaatia patsiendile võidakse toidulisandiks mõnikord määrata ka L-karnitiini või tauriini.

Kõigi südamepuudulikkusega patsientide puhul on oluline piirata soola tarbimist, sest sool tõstab vererõhku ja suurendab vedelikupeetust. Tavalised koeratoidud sisaldavad mõistlikus koguses soola, kuid paljud maiused ja kodused toidud (eriti vorstid, juustud) on suure soolasisaldusega ning need tuleks koera toidust täielikult välja jätta.

Koera treenimine vastavalt tema võimetele

Südamepuudulikkusega patsiendi füüsilist koormust ja pingutust tuleb reguleerida vastavalt patsiendi seisundile ja võimetele. Kõige tõsisemalt haigetel patsientidel hakkavad sümptomid ilmnema juba väga kerge treeningu korral ning seetõttu peaks nende treening olema väga kerge, mõõdukas ja lühiajaline. Näiteks trepist ülesminek võib olla liiga raske tegevus. Heas ravitasakaalus olevatele patsientidele sobib hästi väikestes kogustes kerge liikumine.

Kui koormuse korral tekivad vaevused (kiire väsimine, hingeldamine, aeglane taastumine), tuleb koormust vähendada. Kui koeral on algstaadiumis südamehaigus, mil südamepuudulikkus ei ole veel välja kujunenud, ei ole koera elu sageli vaja väga palju piirata. Seevastu on soovitatav teha korrapäraseid jälgimisvisiite, et saaks jälgida haiguse arenemist ja et algav südamepuudulikkus tuvastataks varases etapis. Vananev lemmikloom peaks käima regulaarselt tervisekontrollis, et võimalik varjatud südamehaigus tuvastataks varakult.