Koerte allergia ja atoopia

Kokkuvõte koerte allergiatest

Allergiast räägitakse koerasõprade seas palju ja tundub, et koerte allergiad on muutumas üha tavalisemaks. Erialakirjanduses leitakse, et iga kümnes koer on allergik, kuid raske on öelda, kas allergia on muutunud tavalisemaks või tuvastatakse sümptomeid paremini kui varem. Koerte allergiad võib jagada nelja rühma: kirbuallergia, atoopia ehk keskkonnaallergia, toiduallergia ja kontaktallergia. Näiteks koera- või kassikirpe ei kohta Soomes kuigi sageli, seega ei pea seal enamasti kirbuallergiale tähelepanu pöörama, kuigi see on lõunapoolsetes riikides koertel kõige levinum allergiavorm. Kontaktallergiat esineb samuti väga harva. Kõige rohkem on märgata puhastusainete või ravimite põhjustatud nahareaktsioone.

Koerte atoopia on Soomes koertel kõige tavalisem allergia vorm. Koerte atoopiline dermatiit on pärilik sügelev ja põletikuline allergiline nahahaigus. Koerte atoopia väljendub sügelemises, naha kraapimises ja punetuses. Koer, kellel on pärilik soodumus haigestuda atoopiasse, muutub vastuvõtlikuks keskkonnas esinevate allergeenide suhtes, milleks on ruumi- ja laotolmulestad, hallitusseened, loomade kõõm ja õietolm.

Toiduallergiat on uuringute kohaselt 2–30%-l allergilistest koertest. Üks nii suure erinevuse põhjus on see, et toiduallergiat on sageli väga keeruline diagnoosida. Toiduallergiaga koeral tekib allergiline reaktsioon ühe või mitme toiduaine suhtes, millega ta on kokku puutunud. Koeral võib olla nii atoopia kui ka toiduallergia, mis muudab diagnoosimise veelgi keerukamaks.

Kõrvapõletik on koera atoopilise dermatiidi ja toiduallergia korral tavapärane leid. 

Atoopia koertel

Koeratõud, kellel esineb teistest rohkem atoopiat, on eri uuringutes erinevad. Allergiatele vastuvõtlike tõugude hulka kuuluvad terjerid, retriiverid, spanjelid ja mitmed lühikarvalised tõud. Isased ja emased koerad haigestuvad võrdse sagedusega. Sümptomid avastatakse enamasti vanuses kuus kuud kuni kolm aastat. Sümptomite ilmnemine vanemal kui 7-aastasel koeral on väga harv. On leitud, et Prantsuse buldog ja Shar pei võivad haigestuda varasemas eas kui muude tõugude esindajad.

Koerte atoopia on mitme teguri tagajärg, millest pärilikkus on üks olulisemaid. Atoopiat põdeva koera immuunsüsteem toimib tavapärasest erinevalt. Peale selle on atoopilisel koeral naha moodustatav kaitsekiht või kaitsemüür nõrgem kui tervel koeral. Välised allergeenid on paljudel juhtudel sümptomeid käivitavad tegurid. Koer puutub allergeenidega kokku peamiselt naha kaudu ja atoopiku nõrgenenud kaitsekiht muudab allergeenide pääsemise organismi kergemaks. Atoopia on koera jaoks eluaegne vaevus ja seda ei saa täielikult välja ravida. Peaaegu eranditult on iga koera jaoks olemas siiski ravi, mis aitab haigust kontroll all hoida, nii et looma tervis püsib hea.

Atoopia esmased sümptomid on naha sügelus ja punetus. Naha sügelus ja allergiline põletikuseisund muudavad koera vastuvõtlikuks naha- ja kõrvapõletikele. Kraapimise ja lakkumisega muudab koer ise põletiku hullemaks. Sümptomid on tavaliselt kõrvades, käppadel ja huultel. Vastuvõtlikud on ka silmaümbrused, pärak ja kubemepiirkond. Erinevatel tõugudel mõjutab haigus eri kehaosi. Erinevalt inimestest on atoopiat põdevatel koertel harva hingamisteid või silmi mõjutavaid sümptomeid.

Koera nahal on ka tavapäraselt pärmseent ja baktereid. Atoopiku naha nõrgenenud kaitsekiht ja ebanormaalsest immuunvastusest tulenev naha allergiline põletikuline seisund panevad need mikroobid vohama ja soodustavad põletiku teket. Seega on mikroobid alati sümptomite sekundaarne põhjus, st tagajärg allergiale, mis on esmane haigus.

Sümptomid võivad olla hooajalised või püsivad ning nende raskusaste võib vanusega muutuda. Atoopia kulgeb tavaliselt haiguslainetena. Niiskus või märgus võivad sümptomeid süvendada ja nii mõnigi koeraomanik on märganud, et näiteks käppadel muutuvad vaevused kevadiste ja sügiste poriste ilmadega suuremaks. Mõnedel koertel on sümptomid hooajalised, st need süvenevad või esinevad üksnes talviti või suviti.

Toiduallergia koeral

Kui sümptomid on püsivad, võib tegemist olla ka toiduallergiaga. Oluline on välja selgitada toidu võimalik osa sümptomite tekkes, sest toiduallergiat ravitakse sümptomeid põhjustavate toiduainete vältimisega. Tavaliselt ei ole võimalik kindlaks teha, kas koera allergiasümptomid on tingitud atoopiast või toiduallergiast. Ainus usaldusväärne viis põhjuse kindlakstegemiseks on panna koer katseajaks dieedile, mis ei saa põhjustada allergilisi sümptomeid. Vaadatakse üle koera eelnev toitumine ja selle põhjal valitakse katseajaks dieet. See nn välistamisdieediks nimetatav katseaeg kestab tavaliselt 8 nädalat, mille jooksul omanik peab arvestust koera sümptomite kohta. Dieedi lõpus hinnatakse reaktsiooni ja alustatakse endise toiduvalikuga nn väljakutse-etappi. Välistamisdieedi ajal tehakse kindlaks, kas toidul on seos nahasümptomitega, ja kui on, siis missuguste toiduainete suhtes on koer tundlik.

Toiduallergia on koeraomanike seas palju kõneainet pakkuv teema ja paljud vahetavadki toiduvalikut, kui ilmnevad nahasümptomid. Õigesti läbi viidud välistamisdieet on siiski vajalik, kui koerale tehakse allergiauuringud. On hea teada, et toiduaineallergiat esineb palju harvemini kui atoopiat.

Allergia diagnoos

Atoopia on kliiniline diagnoos: see tähendab, et hinnatakse, kas sümptomid ja haiguse kulg on atoopiale iseloomulikud. Peale selle välistatakse muud sümptomitega seotud põhjused, näiteks parasiithaigused. Sageli on toiduallergia korral vajalik välistamisdieet. Pärmseene või bakterite põhjustatud infektsioonide tuvastamiseks võetakse sageli proovid nahalt või kõrvadest.

Koeral allergiat tuvastavat laborianalüüsi ei ole olemas. Allergiatestid võivad ka terve koera korral anda positiivseid tulemusi, st et testi ei saa kasutada allergia diagnoosimiseks. Testi kasutataksegi allergeenide valimiseks immuunravi jaoks, mitte diagnostikaks. Allergiatesti tulemus võib toetada allergia diagnoosi.

Koera allergia ravi

Allergia on eluaegne haigus ja seetõttu on ka ravi eluaegne. Ravi võib vastavalt sümptomitele olla eri aastaaegadel erinev.

Allergeenide vältimine on harva võimalik, välja arvatud toiduallergia korral. Kui koeral on allergia näiteks kanaliha suhtes, tuleb edaspidi vältida kõiki toite, maiuseid ja närimispulki, mis sisaldavad kana. Kodutolmulestade vältimiseks võib koerale valida näiteks sellise aseme, mida saab pesta 60-kraadises vees. Laotolmulestade esinemise kohta kodudes on andmeid vähe. Mõned väldivad laotolmulestade hirmus kuivtoitu, kuid kui seda säilitada õigesti, ei ole see märkimisväärne riskitegur. Laotolmulestade allergiat ei saa ravida üksnes kuivtoidu vältimisega, sest uuringute kohaselt on neid kodustes tingimustes rohkem kui kuivtoidus. Õietolmuallergiat ja keskkonnas esinevat hallitust on praktiliselt võimatu vältida.

Allergeenide hulka nahal saab vähendada, pestes koera šampooniga. Kui koer kannatab nahapõletike all, võib teda iga nädal pesta desinfitseeriva šampooniga. Kuiva ja sügeleva naha jaoks valitakse teistsugune šampoon ja sageli pärast pesu ka palsam.

Atoopia raviks võib valida immuunravi. Sel juhul valitakse allergiatesti abil sobivad allergeenid lahuse jaoks, mida võib manustada kas süstides või suu kaudu. Süstimist harjutatakse kõigepealt kliinikus, kuid enamasti jätkab omanik süstimist kodus. Immuunravi eesmärk on aidata koera immuunsüsteemil harjuda allergeenidega, mis varem vallandasid allergilise põletiku. Immuunravist on kasu kahel koeral kolmest ja selle tõhusust hinnatakse tavaliselt umbes aasta pärast ravi alustamist. Ravi on eluaegne, kui see on tõhus, ja kui see mõjub, väheneb ka vajadus ravimite järele.

Vältimatute rasvhapete lisamine toidule võib aidata allergilist koera ja vähendada vajalike ravimite hulka. Rasvhapete toidulisand on ainsaks raviks piisav üksnes väga kergete sümptomite korral. Mõju on näha alles 5–6 nädalat pärast ravi alustamist, nii et rasvhapetest ei ole kiiret abi oodata.

Ravimid

Ravimid võivad olla paiksed, suukaudsed või süstitavad. Sageli jõutakse parima ravitulemuseni eri raviviiside ühendamisega. Ravi tõhusus ja sobivus tehakse kindlaks regulaarsetel kontrollvisiitidel raviva loomaarsti juurde. Viimastel aastatel on koerte jaoks välja töötatud mitmeid uusi raviviise, mis on märkimisväärselt parandanud paljude allergiliste koerte tervist. Kui koera vaevusi on raske kontrolli all hoida, võib raviv loomaarst pakkuda välja visiidi nahahaigustele spetsialiseerunud loomaarsti vastuvõtule.

Koerte atoopia nõuab omanikult pikaajalist pühendumist ravile. Hea ravisuhe loomaarsti, omaniku ja ravitava koera vahel on ülimalt oluline. Kontrollvisiidid kavandatakse sobivate vaheaegade järel nii, et need sobiksid kõigile osapooltele. Mõne omaniku jaoks võib tunduda, et koera pesemine ja paikne ravi on rasked ning ka koerale endale ei pruugi pesemine meeldida. Väga hõivatud omaniku jaoks võib kõige sobivam raviviis olla koera tõhustatud medikamentoosne ravi. Ravi õnnestumisel on tasuks koera vaevuste märgatav vähenemine või kadumine.