Koera poegimine
Hoolitsege selle eest, et teie koeral oleks poegimiseks meeldiv ja rahulik koht ning jälgige sündmuste arengut eemalt. Tavaliselt ei pea kasvataja poegimisse üldse sekkuma, kuid mõnikord võib olla vaja ka loomaarsti abi.
Koera poegimine läheneb
Koera tiinus kestab keskmiselt 63 ööpäeva. Kui tiinuse aeg määratakse kindlaks luteniseeriva hormooni (LH) taseme tõusu abil, võib täpse tiinuse ajaks arvestada 64–66 ööpäeva.
Koera poegimiseks tuleks hoolikalt valmistuda. Vähemalt nädal enne oletatavat poegimisaega tuleks emasele koerale valmis seada pehmendustega kutsikakast, mis paigutatakse rahulikku, tuttavasse kohta, et emane koer saaks sellega tutvuda. Igaks juhuks tasuks valmis panna ka loomaarsti telefoninumber.
Tiinuse viimasel nädalal muutuvad emaslooma kõhu- ja vaagnalihased pehmeks ja lõdvaks. Samal ajal väheneb koera kehatemperatuur poole kraadi võrra. Poegimise lähenedes põhjustab progesterooni hormooni taseme järsk langus temperatuuri selget ja kiiret langust. See toimub tavaliselt 24–36 tundi enne poegimise algust. Suurt tõugu koertel peatub temperatuuri langus juba umbes 37 kraadi juures, kuid väiksemat tõugu koertel, nt chihuahua, võib temperatuur langeda koguni 35 kraadini.
Kuigi poegimiste täpset algust ei ole koeraomanikul võimalik ennustada, võite mõningaid viiteid saada, mõõtes tiinuse lõpuosas kaks korda päevas emaslooma kehatemperatuuri. Kui kehatemperatuur hakkab langema, võib temperatuuri mõõta isegi iga tunni järel. Temperatuur püsib koeral madalal tavaliselt 4–12 tundi, kuid mõningatel esimest korda poegivatel koertel võib tõusuks kuluda isegi paar päeva. Kui algab temperatuuri tõus, kulub presside alguseni tavaliselt maksimaalselt 12 tundi.
Koera poegimise etapid
Poegimisel on kolm etappi: avanemisetapp, tuhude etapp ja järeletapp.
Avanemisetapp kestab keskmiselt 6–12 tundi, mõnikord isegi 24 tundi. Selles etapis algavad koeral nõrgad tuhud, mis viivad lõpuks emakasuu täieliku avanemiseni ja lootekestade purunemiseni. Avanemisetapi ajal muutub koera käitumine sageli rahutuks. Tavaline on lõõtsutamine, värisemine ja pesa ehitamine, samuti söögiisu vähenemine ja isegi oksendamine. Eelkõige suuri kutsikaid kandva emase koera udaratest võib mitu päeva enne poegimist erituda piima, samal ajal kui ühte kutsikat kandvatel emasloomadel tekib piim udaratesse alles poegimise ajal.
Tuhude etapis suureneb presside tugevus ja nende vahed vähenevad. Tuhude etapp kestab 12–24 tundi, sõltuvalt pesakonna suurusest, ja esimene kutsikas sünnib keskmiselt 2–4 tundi pärast tugevate tuhude algust. Järgmised kutsikad sünnivad tavaliselt poole tunni jooksul pärast eelmise sündi, kuid mõnikord võib see vahe venida koguni nelja tunnini.
Tavaliselt õnnestub koera poegimine seda paremini, mida vähem teda häiritakse.
Kutsika sündides purustab emane koer lootekoti ja lakub sündinud kutsika puhtaks, hammustab läbi nabanööri ja sööb ära platsenta. Platsenta irdumine on osa poegimise järeletapist. Platsenta sünnib 5–15 minutit pärast iga kutsika sündi, mõnikord ka koos kutsika sündimisega.
Tuhude etapp ja järeletapp korduvad kordamööda, kuni viimane kutsikas on sündinud. Kui pesakond on suur või platsentasid palju, saab emasloom nende söömisest kergesti kõhulahtisuse. Platsentade söömist tasub seetõttu pisut piirata.
Poegimise jätkudes on ema endiselt rahutu ja lõõtsutab. Emasloom rahuneb alles pärast seda, kui kõik kutsikad on sündinud ja rõõmus perekondlik sündmus on lõppenud.
Kutsikate eest hoolitsemine
Kui koera poegimine on möödunud igatepidi normaalselt, võite koera kasvatajana kergemalt ohata ja lasta emal endal oma kutsikate eest hoolitseda. Kuna pärast poegimist tekkiv nn ternespiim on vastsündinud kutsika heaolu ja vastupanuvõime tekkimise jaoks oluline, peate veenduma tegema, et kõik kutsikad saavad emalt kohe pärast sündimist seda piima.
Esimesed kolm nädalat hoiab ema end kutsikate lähedusse ja kasvatajal ei ole muud ülesannet kui jälgida pisikeste arenemist.
Hoolitsege ema tervise eest, hoides toitainerikast toitu ja vett kättesaadavana ning viies koera õue hädasid tegema, kui ta ei taha ise pesast kutsikate juurest lahkuda. Hoolitsedes ema heaolu eest tagate, et emane koer suudab toota piima ja et kutsikad saavad kasvamiseks ja arenemiseks piisavalt vajalikku toitu.
Koera poegimine ei kulge alati probleemideta
Poegimisel tekkivad probleemid on koertel suhteliselt tavalised ja alati, eelkõige esimesel korral, ei olegi lihtne eristada ebanormaalset normaalsest. Tavalisemad poegimishäired on puudulik avanemine, puudulikud tuhud, tuhude lõppemine, sünnitusteedesse jäänud kutsikas, kutsika asetuse viga või päramiste jäägid. Kui milleski kahtlete, võtke ühendust loomaarstiga.
Millega tuleks enne poegimist arvestada
Nii mõnigi koeraomanik näeks oma koera meeleldi isana või armsate kutsikate uhke emana. Koera kasvatajana vastutate aga suurel määral nii ema kui ka kutsikate heaolu eest, sageli ka pärast kutsikate loovutamist. Koera aretusega seotud küsimustega tuleks tutvuda täpsemalt juba enne kasvatajaks hakkamist, sest praeguste tarbijakaitseseaduste kohaselt vastutavad kasvatajad paljuski kasvandikel tekkivate defektide ja haiguste eest.
Kasvatajana olete kohustatud hooldama kutsikaid vähemalt kaks kuud . Kutsikate eest hoolitsemine toob kaasa lisakulutusi ja nõuab ka aega, sest kutsikaid tuleb nt toita iga nelja tunni järel.
Kuigi koera poegimine sujub enamasti täiesti loomulikult ja probleemideta, tuleb mõnikord ette ka keerulisemaid olukordi. Hoolikas ettevalmistus ja valmisolek ka võimalikeks probleemideks annavad siiski lisakindlust, kui tegutsete koera kasvatajana ja „koera ämmaemandana“. Samal ajal annavad tehtud ettevalmistused teile võimaluse nautida täielikult uute ilmakodanike maailma aitamist ja võimalike uute pereliikmete esimesi elupäevi.