Koera kusekivid
Article Content
Koera kusekivid on väikesed (tavaliselt mikroskoopilised) mineraalsed sadestused koera põies ja kuseteedes. Uriinikristallid tekivad siis, kui mineraalide ja muude jääkainete osakaal koera uriinis muutub liiga suureks ning osa neist sadestub soolataolisteks uriinikristallideks, mis kogunedes võivad moodustada kusekive.
Vastuvõtul tuvastatakse kusekivid röntgen- või ultraheliuuringuga ja tehakse kindlaks ka kivide täpne arv ja asukoht.
Uriiniproovi uurimine on samuti oluline. Kõige parem uriiniproov saadakse otse läbi kõhuseina kusepõiest punkteerides. See on koera jaoks valutu protseduur. Uuritakse uriini pH-d, kontsentratsiooni ja võimalike uriinikristallide koostist. Peale selle tehakse uriiniproovi külv, sest kusekivid võivad põhjustada koeral kuseteede bakteriaalset põletikku või olla kuseteede põletiku tagajärg. Kristallide koostise ja uriini pH abil võib saada viiteid selle kohta, mis liiki kusekividega on tegemist. See aitab kavandada ravi.
Koeralt võidakse võtta ka vereproov, millest uuritakse mh põletiku- ja neerunäitajaid, et uurida lemmiku üldseisundit.
Kusekivide raviviis valitakse kivide suuruse ja liigi ning koera tervisliku seisundi kohaselt. Kivisid võidakse üritada kusepõiest välja uhtuda ja eelkõige emastel koertel, kellel on lühike ja lai kusiti, võib see õnnestuda. Kivisid võidakse ka lahustada eridieedi abil, kuid see on aeglane raviviis, mis ei mõju kõikidele kusekividele. Operatiivne ravi toob seevastu kiire abi, kui olukord on muutunud akuutseks.
Kui kusekivi on kusitisse kinni jäänud, võib kateteriseerimisega õnnestuda selle lükkamine kusepõide, nii et uriin saab jälle takistusteta voolata.
Kusekivide ennetamises on oluline hoolitseda selle eest, et koer saaks piisavalt vedelikku, sest lahjas uriinis ei teki kusekivid nii kergesti. Kui koer joob rohkem, siis ta ka urineerib rohkem, mille tagajärjel uhutakse juba tekkinud kristallid põiest tõhusamalt välja. Kusekivide all kannatava koera toidule võib lisada vett, kui koer ei joo muidu piisavalt.
Lisateave kusekivide sümptomite kohta
Kusekivid võivad tekkida koera neerudesse, kuseteedesse või kusepõide ning eelkõige isastel koertel võivad kusekivid jääda pikka ja kitsasse kusitisse kinni. Tavaliselt tekivad kusekivid koera kusepõies. Halvimal juhul võib kivide läbimõõt olla mitu sentimeetrit ja see võib isegi ummistada koera kuseteed. Sellisel juhul on olukord juba tõsine.Raviviis valitakse kivide suuruse ja liigi järgi
Kusekivid võivad põhjustada verd uriinis (hematuuriat) ja korduvaid kuseteede põletikke. Kui läheb eriti halvasti, võivad need põhjustada kuseteede ummistust, nii et koer ei saa urineerida, kuigi pingutab kõvasti. Ummistus on valus ja võib kaasa tuua eluohtliku mürgistuse. Seetõttu tuleb urineerimisraskuste all kannatav koer viia alati loomaarsti juurde.Vastuvõtul tuvastatakse kusekivid röntgen- või ultraheliuuringuga ja tehakse kindlaks ka kivide täpne arv ja asukoht.
Uriiniproovi uurimine on samuti oluline. Kõige parem uriiniproov saadakse otse läbi kõhuseina kusepõiest punkteerides. See on koera jaoks valutu protseduur. Uuritakse uriini pH-d, kontsentratsiooni ja võimalike uriinikristallide koostist. Peale selle tehakse uriiniproovi külv, sest kusekivid võivad põhjustada koeral kuseteede bakteriaalset põletikku või olla kuseteede põletiku tagajärg. Kristallide koostise ja uriini pH abil võib saada viiteid selle kohta, mis liiki kusekividega on tegemist. See aitab kavandada ravi.
Koeralt võidakse võtta ka vereproov, millest uuritakse mh põletiku- ja neerunäitajaid, et uurida lemmiku üldseisundit.
Kusekivide raviviis valitakse kivide suuruse ja liigi ning koera tervisliku seisundi kohaselt. Kivisid võidakse üritada kusepõiest välja uhtuda ja eelkõige emastel koertel, kellel on lühike ja lai kusiti, võib see õnnestuda. Kivisid võidakse ka lahustada eridieedi abil, kuid see on aeglane raviviis, mis ei mõju kõikidele kusekividele. Operatiivne ravi toob seevastu kiire abi, kui olukord on muutunud akuutseks.
Kui kusekivi on kusitisse kinni jäänud, võib kateteriseerimisega õnnestuda selle lükkamine kusepõide, nii et uriin saab jälle takistusteta voolata.
Eridieet ravi toetamiseks
Kusekivide all kannatavatele koertele on välja töötatud erisöödad, milles võib olla näiteks vähem valku, magneesiumi ja fosforit kui tavalistes koerasöötades. Dieete on erinevaid, sõltudes kõne all olevate kusekivide omadustest. Mõnel juhul kombineeritakse dieediravi ravimitega. Dieediravi ja ravimeid võib kasutada eraldi või koos operatiivse raviga. Kui koeral on kalduvus kusekivide tekkimisele, koostab loomaarst talle raviplaani, kuhu kuulub muu hulgas ka uriiniproovi korrapärane uurimine.Kusekivide ennetamises on oluline hoolitseda selle eest, et koer saaks piisavalt vedelikku, sest lahjas uriinis ei teki kusekivid nii kergesti. Kui koer joob rohkem, siis ta ka urineerib rohkem, mille tagajärjel uhutakse juba tekkinud kristallid põiest tõhusamalt välja. Kusekivide all kannatava koera toidule võib lisada vett, kui koer ei joo muidu piisavalt.