Koer joob palju ja urineerib sageli
Article Content
Muutused joomises ja urineerimises on tavalised sümptomid, mida võivad põhjustada mitmed erinevad haigused. Need on muu hulgas kuseteede põletik, diabeet, emakapõletik ja neeruprobleemid.
Kui teile tundub, et teie neljajalgne sõber joob või urineerib tavapärasest erinevalt, võtke ühendust loomaarstiga. Mida varem vaevus avastatakse, seda paremini ja kiiremini saab loomale vajaminevat abi osutada.
Jälgige, kas teie koer urineerib rohkem või sagedamini kui varem, kas uriin voolab või on lemmikul pidamatus, kas varem puhtust pidanud koer urineerib siseruumides või kas koer joob tavapärasest rohkem. Joomise ja urineerimisega seotud ebatavaline käitumine võib olla ka käitumishäire tunnus.
• Emakapõletikud on tavalisemad eelkõige vanematel emastel koertel. Sümptomid ilmnevad enamasti 2–10 nädalat pärast innaaega. Muud sümptomid võivad olla voolus välistest suguelunditest, väsimus, oksendamine, kõhuturse ja kõhuvalud.
• Diabeet ilmneb enamasti keskealistel ja vanematel koertel. Sümptom võib muu hulgas olla kaalukaotus suurenenud söögiisule vaatamata.
• Neeruhaigusi on rohkem just vanematel koertel. Need võivad olla mõnikord kaasasündinud ja sel juhul diagnoositakse need juba noorel koeral. Muud sümptomid on muu hulgas isutus, kaalukaotus ja oksendamine.
• Maksahaigused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Muud sümptomid võivad olla kaalukaotus, soolestiku sümptomid ja neuroloogilised sümptomid.
• Cushingi sündroomi põhjustab keha liigse stressihormooni kortisooli tootmine ning seda esineb enamasti vanematel koertel. Muud sümptomid on mh suurenenud söögiisu, karvakaotus, lõõtsutamine ja lihasnõrkus.
• Mõnede vähktõbede korral on sümptomid suurenenud janu ja urineerimine ning vähenenud söögiisu, väsimus ja kõhukinnisus.
Võite võtta uriiniproovi juba kodus, enne kui lähete loomaarsti juurde. Uriiniproovi jaoks on vaja puhast, nõudepesuvahendiga pestud, kaanega klaas- või plastpurki. Eriti väikesekasvuliste koerte ja emaste koerte jaoks peab purk olema piisavalt lai ja madala äärega, et saate selle koera alla panna. Proovivõtmiseks on sobiv vahend ka varrega ja puhas saunakulp.
Mõõtke koera joodava vee kogust!
Valage koera kaussi liiter vett. Mõõtke ja märkige üles joodud vee kogus. Täitke uuesti kuni liitrini. Kui koer joob ööpäevas rohkem kui 80–100 ml/kg vett, on põhjust võtta ühendust loomaarstiga.
• Kui teie koeral on uriinipidamatus.
• Kui puhtust pidav koer urineerib siseruumidesse.
Loomaarst üritab koos teiega selgeks teha koera sümptomid, nende kestuse ja põhjuse. Kõigepealt teeb loomaarst koerale põhjaliku kliinilise uuringu ja arutab teiega läbi patsiendi taustaandmed.
Kuna ebatavaline joomine või urineerimine võivad olla mitmete eri vaevuste sümptomid, võetakse koeralt uriini- ja tõenäoliselt ka vereproov. Uriiniproovi võib võtta kodus enne, kui lähete loomaarsti juurde, või läbivaatuse ajal. Proovi võib võtta ka nõela või süstlaga otse kusepõiest. Uriiniproovist uuritakse muu hulgas uriini erikaalu, glükoosisisaldust ja viiteid kusekividele ning põletikele. Mõnikord võidakse koerale teha röntgen– või ultraheliuuring.
Kui teile tundub, et teie neljajalgne sõber joob või urineerib tavapärasest erinevalt, võtke ühendust loomaarstiga. Mida varem vaevus avastatakse, seda paremini ja kiiremini saab loomale vajaminevat abi osutada.
Jälgige, kas teie koer urineerib rohkem või sagedamini kui varem, kas uriin voolab või on lemmikul pidamatus, kas varem puhtust pidanud koer urineerib siseruumides või kas koer joob tavapärasest rohkem. Joomise ja urineerimisega seotud ebatavaline käitumine võib olla ka käitumishäire tunnus.
Ebatavalise joomise või urineerimise põhjused võivad olla näiteks järgmised.
• Kuseteede põletikud on tavalisemad emastel koertel. Esineb teatud haiguste, nagu neeruhaigused, diabeet ja Cushingi sündroomi suurenenud risk.• Emakapõletikud on tavalisemad eelkõige vanematel emastel koertel. Sümptomid ilmnevad enamasti 2–10 nädalat pärast innaaega. Muud sümptomid võivad olla voolus välistest suguelunditest, väsimus, oksendamine, kõhuturse ja kõhuvalud.
• Diabeet ilmneb enamasti keskealistel ja vanematel koertel. Sümptom võib muu hulgas olla kaalukaotus suurenenud söögiisule vaatamata.
• Neeruhaigusi on rohkem just vanematel koertel. Need võivad olla mõnikord kaasasündinud ja sel juhul diagnoositakse need juba noorel koeral. Muud sümptomid on muu hulgas isutus, kaalukaotus ja oksendamine.
• Maksahaigused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Muud sümptomid võivad olla kaalukaotus, soolestiku sümptomid ja neuroloogilised sümptomid.
• Cushingi sündroomi põhjustab keha liigse stressihormooni kortisooli tootmine ning seda esineb enamasti vanematel koertel. Muud sümptomid on mh suurenenud söögiisu, karvakaotus, lõõtsutamine ja lihasnõrkus.
• Mõnede vähktõbede korral on sümptomid suurenenud janu ja urineerimine ning vähenenud söögiisu, väsimus ja kõhukinnisus.
Ravi
Kui teil on kahtlus, et teie koer joob või urineerib tavapärasest rohkem, on oluline, et tal on vesi alati ees. Muul juhul tekib oht, et loom kannatab vedelikupuuduse all. Kui märkate koera käitumises muutusi, võtke ühendust loomaarstiga. Suurenenud joomine ja urineerimine võivad anda märku tõsistest haigustest, kuigi loom tundub muidu olevat terve.Võite võtta uriiniproovi juba kodus, enne kui lähete loomaarsti juurde. Uriiniproovi jaoks on vaja puhast, nõudepesuvahendiga pestud, kaanega klaas- või plastpurki. Eriti väikesekasvuliste koerte ja emaste koerte jaoks peab purk olema piisavalt lai ja madala äärega, et saate selle koera alla panna. Proovivõtmiseks on sobiv vahend ka varrega ja puhas saunakulp.
Mõõtke koera joodava vee kogust!
Valage koera kaussi liiter vett. Mõõtke ja märkige üles joodud vee kogus. Täitke uuesti kuni liitrini. Kui koer joob ööpäevas rohkem kui 80–100 ml/kg vett, on põhjust võtta ühendust loomaarstiga.
Millal võtan ühendust loomaarstiga?
• Kui teie koer joob või urineerib rohkem või vähem kui tavapäraselt.• Kui teie koeral on uriinipidamatus.
• Kui puhtust pidav koer urineerib siseruumidesse.
Loomaarst üritab koos teiega selgeks teha koera sümptomid, nende kestuse ja põhjuse. Kõigepealt teeb loomaarst koerale põhjaliku kliinilise uuringu ja arutab teiega läbi patsiendi taustaandmed.
Kuna ebatavaline joomine või urineerimine võivad olla mitmete eri vaevuste sümptomid, võetakse koeralt uriini- ja tõenäoliselt ka vereproov. Uriiniproovi võib võtta kodus enne, kui lähete loomaarsti juurde, või läbivaatuse ajal. Proovi võib võtta ka nõela või süstlaga otse kusepõiest. Uriiniproovist uuritakse muu hulgas uriini erikaalu, glükoosisisaldust ja viiteid kusekividele ning põletikele. Mõnikord võidakse koerale teha röntgen– või ultraheliuuring.