Kass joob palju ja urineerib sageli
Article Content
Suurenenud joomine ja urineerimine on näiteks neeruhaiguse ja diabeedi tavalised sümptomid. Need võivad siiski olla ka paljude muude haiguste sümptomid. Näiteks suurenevad joomine ja urineerimine teatud kasvajate korral. Muud sümptomid on isutus ja väsimus.
Jälgige, kas teie kass urineerib rohkem või sagedamini kui varem, kas uriin voolab, kas kass urineerib mujale kui liivakasti või kas kass joob tavapärasest rohkem. Joomise ja urineerimisega seotud ebatavaline käitumine võib olla ka käitumishäire tunnus.
Mõõtke kassi joodava vee kogust.
Loomaarst tahab mõnikord teada, kui palju kass ööpäeva jooksul joob. Valage mõõduanumasse liiter vett ning mõõtke ja märkige üles ööpäeva jooksul kuluva vee kogus.
Loomaarst üritab koos teiega selgeks teha kassi sümptomid, nende kestuse ja põhjuse. Kõigepealt teeb loomaarst kassile põhjaliku kliinilise uuringu ja arutab teiega läbi patsiendi taustaandmed.
Kuna ebatavaline joomine või urineerimine võivad olla mitmete eri vaevuste sümptomid, võetakse kassilt uriini- ja tõenäoliselt ka vereproov. Uriiniproovi võib võtta kodus enne, kui lähete loomaarsti juurde, või läbivaatuse ajal loomakliinikus. Sageli võetakse proov nõela või süstlaga otse kusepõiest. Uriiniproovist uuritakse muu hulgas uriini kontsentratsiooni, glükoosisisaldust ja viiteid kusekividele ning põletikele. Mõnikord võidakse kassile teha röntgen- või ultraheliuuring.
Ebatavalise joomise või urineerimise põhjused võivad olla näiteks järgmised.
• Neeruhaigused on tavalised vanematel kassidel. Need võivad olla kaasasündinud ja sel juhul diagnoositakse need juba noorel kassil. Muud sümptomid on isutus, kaalukaotus ja oksendamine.
• Diabetes mellitus ehk suhkurtõbi on sageli keskealiste või vanemate kasside haigus. Sümptom võib mh olla ka kõhnumine suurenenud söögiisule vaatamata.
• Kuseteede põletikud on kassidel tavalised haigused. Teatud haiguste, nt neeruhaiguste ja suhkrutõve, suurenenud risk.
• Emakapõletik ei ole kassidel eriti tavaline. Muud sümptomid võivad olla voolus välistest suguelunditest, väsimus, oksendamine, kõhuturse ja kõhuvalud.
• Maksahaigused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Muud sümptomid võivad olla mh kaalukaotus, soolestiku sümptomid ja neuroloogilised sümptomid.
• Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus.
Jälgige, kas teie kass urineerib rohkem või sagedamini kui varem, kas uriin voolab, kas kass urineerib mujale kui liivakasti või kas kass joob tavapärasest rohkem. Joomise ja urineerimisega seotud ebatavaline käitumine võib olla ka käitumishäire tunnus.
Ravi kodus
Kui teil on kahtlus, et teie kass joob või urineerib tavapärasest rohkem, on oluline, et tal on vesi alati ees. Muul juhul tekib oht, et loom kannatab vedelikupuuduse all.Mõõtke kassi joodava vee kogust.
Loomaarst tahab mõnikord teada, kui palju kass ööpäeva jooksul joob. Valage mõõduanumasse liiter vett ning mõõtke ja märkige üles ööpäeva jooksul kuluva vee kogus.
Millal võtan ühendust loomaarstiga?
Kui märkate oma kassi käitumises ebatavalisi muutusi, võtke ühendust loomaarstiga. Suurenenud joomine ja urineerimine võivad anda märku tõsistest haigustest, kuigi loom tundub muidu olevat terve.Loomaarst üritab koos teiega selgeks teha kassi sümptomid, nende kestuse ja põhjuse. Kõigepealt teeb loomaarst kassile põhjaliku kliinilise uuringu ja arutab teiega läbi patsiendi taustaandmed.
Kuna ebatavaline joomine või urineerimine võivad olla mitmete eri vaevuste sümptomid, võetakse kassilt uriini- ja tõenäoliselt ka vereproov. Uriiniproovi võib võtta kodus enne, kui lähete loomaarsti juurde, või läbivaatuse ajal loomakliinikus. Sageli võetakse proov nõela või süstlaga otse kusepõiest. Uriiniproovist uuritakse muu hulgas uriini kontsentratsiooni, glükoosisisaldust ja viiteid kusekividele ning põletikele. Mõnikord võidakse kassile teha röntgen- või ultraheliuuring.
Ravi vastavalt diagnoosile
Ravi sõltub sellest, mis haigus teie lemmikloomal diagnoositakse. Raviks võib olla näiteks antibiootikumikuur kuseteede põletiku vastu, põletikulise emaka operatsioon või diabeedi korral insuliiniravi ja kehakaalu vähendamine. Ravi edenemist võidakse jälgida järgmiste visiitide ajal. Kui leitakse, et suurenenud joomine või urineerimine on kasvaja sümptom, võidakse haigust ravida ravimite või operatsiooniga.Ebatavalise joomise või urineerimise põhjused võivad olla näiteks järgmised.
• Neeruhaigused on tavalised vanematel kassidel. Need võivad olla kaasasündinud ja sel juhul diagnoositakse need juba noorel kassil. Muud sümptomid on isutus, kaalukaotus ja oksendamine.
• Diabetes mellitus ehk suhkurtõbi on sageli keskealiste või vanemate kasside haigus. Sümptom võib mh olla ka kõhnumine suurenenud söögiisule vaatamata.
• Kuseteede põletikud on kassidel tavalised haigused. Teatud haiguste, nt neeruhaiguste ja suhkrutõve, suurenenud risk.
• Emakapõletik ei ole kassidel eriti tavaline. Muud sümptomid võivad olla voolus välistest suguelunditest, väsimus, oksendamine, kõhuturse ja kõhuvalud.
• Maksahaigused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Muud sümptomid võivad olla mh kaalukaotus, soolestiku sümptomid ja neuroloogilised sümptomid.
• Hüpertüreoos ehk kilpnäärme ületalitlus.