Diabeet ja hallkae koeral

Diabeeti põdeval koeral on silmasisene glükoosisisaldus ebanormaalne. See juhtub olenemata sellest, kas ravimid on tasakaalus või kui varakult pärast haiguse algust alustati ravimite manustamist. Silmasisese glükoosisisaldusega seoses hakkab läätse sisse kogunema vedelikku, mille tagajärjel lääts tursub ja selle sisse moodustuvad valgust mitteläbilaskvad tihendid. Läätses tekib hallkae ehk katarakt. Tihendid kasvavad aja jooksul, mis põhjustab lõpuks läätse täieliku hägustumise ehk niinimetatud täieliku katarakti, mis muudab silma pimedaks. Muutused võivad olla kiired. Juba 24 tunni möödudes diabeedi algusest võib hallkaega seotud muutus olla täielik ja patsient olla pime. Teatud raskusastmega kaega seotud muutuse kohta on leitud, et see areneb 80%-l diabeetikutest välja hiljemalt 1,5 aasta jooksul alates haiguse algusest. Muutused on lõpuks alati mõlemas silmas, kuid need võivad esialgu olla ka erineva raskusastmega.

Peale selle, et patsient kaotab halvemal juhul väga kiiresti nägemisvõime, toetab diabeetiku kaemuutus silmasisest põletikureaktsiooni, nn viker- ja soonkestapõletikku juba väga varases kaemuutuste tekkimise etapis. Läätse ümber olev kapsel on kaemuutuste tõttu muutunud ja sealt voolab läätse sisu silma sisse. Sellele järgneb silmasisene põletikureaktsioon, teatud „võõrkeha reaktsioon“, mil silm üritab end kaitsta põletikureaktsiooni vastu. Selle põletikureaktsiooni leevendamine ravimiga (tavaliselt silmatilgad) on esmatähtis, et vältida põletikuseisundi halvenedes muude, raskemate, sekundaarsete probleemide tekkimist (nt glaukoom, võrkkesta irdumine jne).

Kae ei ole valus seisund, selle tekkimist ei saa takistada, kuid varakult alustatud kontrollitud õigete ravimite manustamisega võime takistada sekundaarsete valulike probleemide, nagu silmasisese põletikureaktsiooni tekkimist. Kae on silmasisest põletikureaktsiooni toetav „jõud“ ja pimedaks muutva haigusena halvemal juhul märkimisväärne takistus patsiendi täisväärtuslikule elule.

Koera kaeoperatsioon

Silmade nägemisvõimet ähvardav kae põhjustab paljudele patsientidele (ja omanikele) eri raskusega probleeme. Nägemisvõimet ähvardava kae ravi on kaeoperatsioon. Kaeoperatsiooni käigus eemaldatakse läätse hägustunud sisu fakoemulsifikatsiooni meetodiga ja asemele paigaldatakse võimaluse korral kunstlääts. Selle protseduuriga õnnestub säilitada patsiendi nägemisvõime. Peale selle saadakse kae põhjustatud silmasisene reaktsioon kontrolli alla. Pärast operatsiooni jätkatakse diabeetikutel põletikureaktsiooni leevendavate ravimite (silmatilkade) manustamist sageli kogu elu jooksul. Kaeoperatsiooni prognoos on tänapäeval hea. Patsientide jälgimisel on leitud, et kaks aastat pärast operatsiooni on 90%-l kaeoperatsiooni läbinud patsientidest nägemisvõime endiselt hea.

Seega on väga oluline, et diabeetiku silmi uuritakse nende seisundi, ravivõimaluste ja haiguse prognooside hindamiseks hoolikalt ja regulaarselt. Silmauuringu käigus uuritakse ja hinnatakse silmapõhjasid (kui see on veel võimalik), kae arenemist, silma siserõhku, sarv- ja sidekesta seisukorda ning pisaravedeliku tootmist. Mida varasemas etapis on silmade ravi (silmatilgad ja operatiivne ravi) alustatud, seda parem on prognoos. Uute, endisest paremate insuliinravide ja muu arenenud toetusraviga võib diabeeti põdev koer elada täisväärtuslikku õnnelikku elu koguni 10 aastat. Silmade tervise säilitamine on patsiendi üldise ravi väärtuslik osa.
Kassidel esineb diabeedi põhjustatud kaed harva ja see progresseerub väga aeglaselt.