Koerte kõhulahtisus

Kõhulahtisusel võib olla mitmeid põhjuseid. Kõige levinumad on nakkuvad viirushaigused ja ebaõigest söömisest tulenev kõhulahtisus. Vähem levinud põhjused on parasiidid, bakterid, ülitundlikkus, soolte ummistus ja kasvajad. Ka antibiootikumide kuur võib soolestiku bakteriaalset tasakaalu rikkuda ja väljaheited muutuvad vedelaks.

Koerte ägeda kõhulahtisuse sümptomid

Äge kõhulahtisus avaldub vedelate väljaheidetena ning koera roojamisvajadus sageneb sedavõrd, et tuleb väga sageli väljas käia. Koer võib kogemata häda ka tuppa teha. Kõhulahtisusega võivad kaasneda oksendamine ja kõhuvalu. Väljaheidete hulgas võib olla lima või verd. Verine kõhulahtisus tuleneb enamasti soolestiku sisepinna limaskesta veritsevatest veresoontest.

Koerte kõhulahtisuse kodune ravi

Kui koer on kõhulahtisusele vaatamata reibas ja heatujuline, võib paari päeva vältel ravi ka kodus teha. Toiduta jätmist ei soovitata. Koerale tuleks pakkuda kergesti seeditavat kõhusõbralikku toitu kohe, kui ta enam ei oksenda.  Varajases faasis alustatud toitmine sobiva söögiga vähendab halba enesetunnet, kiirendab soolestiku limaskesta paranemist ning vähendab vedelikupuuduse tekke ohtu.

• Evidensia loomakliinikutes on saadaval eriti just kõhuprobleemide leevendamiseks mõeldud eritoitusid, mis on hästi seeduvad ja aitavad kaasa soolestiku limaskesta taastumisele.
• Pakume ka kõhulahtisuse raviks mõeldud ilma retseptita ravimeid ja koertele loodud piimhappebakterite preparaate, mis kiirendavad haigusest taastumist.
• Meie töötajad annavad nõu sobiva preparaadi ja toidu valimisel.
• Hoolitsege selle eest, et koer jooks piisavalt vett. Koera ööpäevane veevajadus on umbes 0,5–1 dl eluskaalu kilo kohta (ehk näiteks 20 kg kaaluv koer vajab päevas 1–2 liitrit vedelikku). Sage oksendamine ja kõhulahtisus suurendab vedelikupuuduse riski eriti väiksema kasvuga koertel, kutsikatel ja vanematel koertel. Kui tekib kahtlusi, et koeral võib olla vedelikupuudus, võta ühendust loomaarstiga.

Koduse ravi käigus tuleb jälgida koera enesetunnet. Kui koeral hakkab halvem, tal tekib palavik (pärasoolest mõõdetuna 39,5 või üle selle), kõht on pidevalt lahti, väljaheidetes on verd või koer oksendab sisse joodud vee korduvalt välja, tuleb koera näidata loomaarstile, kes looma läbi vaatab ja alustab ravi.

Pidage meeles, et inimeste kõhulahtisuse raviks mõeldud tooted koertele ei sobi.

Millal pöörduda loomaarsti poole?

• Kui koera kõhulahtisus on erandlikult äge.
• Kui koera enesetunne koduse ravi käigus 1–2 päevaga ei parane või kui haigusnähud korduvad.
• Kui koera enesetunne järsult halveneb või kui okse või väljaheited sisaldavad verd.
• Kui koer ei joo või oksendab joodu välja, koeral on palavik või ta muutub apaatseks.

Kui koera üldine seisund halveneb, haigusnähud on tugevad ja kestavad pikka aega või väljaheide on verine, võtke ühendus loomaarstiga.

Ägeda kõhulahtisusega koer vastuvõtul

Alustuseks püüab loomaarst kõhulahtisuse võimaliku tekitaja välja selgitada leidude ja omaniku küsitlemise kaudu.

Ülduuringu tegemiseks võetakse koeralt tihti ka vereproov ning teatud juhtudel tehakse parvoviiruse test.

Vajadusel tehakse lisaks kõhuõõne röntgenpilt või ultraheliuuring.

Selle kaudu püütakse avastada haigusnähtude põhjuseid ja vaadata, et koer ei oleks neelanud alla võõrkehasid.

Tihti jääb ägeda kõhulahtisuse tegelik põhjus diagnoosimata ja koera ravitakse vastavalt haigusnähtudele. Õnneks paraneb kõhulahtisus hea abistava ravi käigus üsna kiiresti.

Kui koera organismis on tekkinud vedeliku puudus, võib olla vaja vedelikuravi kas naha alla või veenisiseselt. Kui koera tervislik seisund on väga halb, võidakse ta jätta kuni paranemiseni kliinikusse.