Ussid kassil – kassi siseparasiidid
Kassi omanik võib ehmuda, märgates kassi väljaheites spagetilaadseid usse või lamedate riisiterade kujulisi paelussi segmente. Enamasti ei ole põhjust muretseda, sest vaid mõni üksik täiskasvanud kass haigestub nähtavalt siseparasiitide infektsiooni. Kassi siseparasiidid põhjustavad probleeme peamiselt kassipoegadele ja nähtavamad sümptomid on isutus, kõhnumine, vahelduvad nahasümptomid ja halb enesetunne.
Kasside kõige enam levinud siseparasiit kassisolge (Toxocara cati). Solkmed levivad väljaheidetega ja võivad kanduda emalt poegadele ka imetamisel piima kaudu. Solkmed ei kandu inimesele, kuid nende vastsete staadium võib inimesele sattudes liikuda ka inimese kehas ja põhjustada tervisehädasid.
Kui kass jahib väljas närilisi, on tal oht saada paelussinakkus. Toorest kala sööv kass võib saada lameussi. Ka välismaale reisivaid loomi tuleks ravida paelussi vastu. Paelussi sümptomid on samasugused nagu solkmete korral: kõhnumine ja seedekulgla probleemid. Paelussi võib avastada ka riisitera meenutavatest osadest väljaheites või päraku lähedalt karvadest.
Närilisi püüdev kass võib saada oma saagist ka kidausse. Kidaussidega nakatumine on harv ja need ei tee kassile tavaliselt mingit märkimisväärset kahju. Pael- ja kidauss võivad kanduda ka inimesele, mistõttu tuleb võimalikke ussnakkusi alati siiski ravida.
Siseparasiitide põhjustatud sümptomid
Kassi siseparasiidid põhjustavad sageli seedekulgla vaevusi, nagu oksendamine ja kõhulahtisus, või köha, kui parasiidid on kopsudes. Vaevuste tugevus oleneb muuhulgas arenenud parasiitide hulgast ja looma suurusest. Kassipoja soolestikus võib suur hulk usse põhjustada ohtliku ummistuse. Ussnakkusega kassipoeg on tavaliselt kõhn ja kasvab halvasti ning tema kõht võib olla punnis. Täiskasvanud kassil võivad olla ussid, ilma et tal oleks mingeid vaevusi, kuigi ta on nakatunud siseparasiitidega.
Kasside ussitõrje ja ussirohud
Kasside ussitõrje vajadus sõltub kassi elukeskkonnast ja eluviisidest. Väljas vabalt saaki otsivale kassile on hea teha ussitõrjet lausa kord kuus, seevastu täiskasvanud tubane kass ei vaja tingimata rutiinset ussitõrjet, vaid ussitõrje vajadust hinnatakse väljaheite proovi põhjal. Kassipoegade ja tiinete kasside hoolikas ussitõrje on väga oluline.
Tiine kass peab saama siseparasiitide vastast ravi umbes kaks nädalat pärast innaaega ning ema ja kassipojad peavad saama ravi ühel ajal, kui pojad on kahe-, nelja-, kuue-, kaheksa- ja kümnenädalased. Tihe ravi on oluline seetõttu, et väga levinud solkmete vastseid ei saa hävitada ravimitega ning seetõttu kassidel esinebki usse regulaarsete ajavahemike järel.
Solkmete vastseid on aga seevastu lihtne kõrvaldada, nii et sagedase siseparasiitide tõrjega hoitakse ära solkmete kasv kassipoegade organismis. Ravimata siseparasiitide nakkus võib olla kassipoegadele eluohtlik.
Apteekides müüdavad ussirohud on kõige levinumate siseparasiitide korral üsna tõhusad. Teatud preparaadid sobivad solkmete kõrvaldamiseks ja muudega saab soolestikust kõrvaldada paelussid. Laiema spektriga ussitõrjevahendid sisaldavad mitmeid toimeaineid nii solkmete kui ka paelusside tõrjeks.
Loomaarstivisiidil käies tasub küsida loomaarstilt nõu oma kassi jaoks sobivate ussirohtude kohta. Loomaarst võib vajaduse korral uurida kassi väljaheidet, et kassile saaks määrata tõhusa ussirohu.