Teise koera võtmine

Kui kahe koera pidamine ei õnnestu, on alati võimalik anda teine koer uude koju. See aga võib olla pere jaoks, kes on jõudnud kiinduda ka juba teise koera, raske kogemus, ning võib põhjustada stressi peres varem olnud koerale. Teise koera võtmist tuleb hoolikalt kaaluda.

Koera võtmine ja koera valikukriteeriumid

Kui teise koera võtmine tundub ka pärast järelemõtlemist endiselt hea ja vaeva vääriv otsus, tuleks järgmiseks mõelda, mis tõugu ja mis soost uus koer peaks olema. Kahe või enama koera karjas on risk, et koerad hakkavad omavahel kaklema. Tõenäoliselt lepivad omavahel paremini eri soost koerad, kuid sel juhul tuleb koerad emase koera innaajal üksteisest eraldada või vähemalt üks koertest tuleb steriliseerida või kastreerida. Emase koera innaajad võivad põhjustada rahutust, isutust ja üliseksuaalset käitumist ka opereeritud isasel koeral, seega võib olla vajalik siiski koerte eraldamine, kuigi isasloom ei ole paljunemisvõimeline. Emaslooma steriliseerimine säästab nii omaniku kui ka majapidamises olevate isaste koerte närve.

Kahe samast soost koera võtmine on mõistlik, kui ei soovita kutsikaid, kuid sel juhul suureneb kakluste oht. Teatud iseloomujooned panevad mõned koerad reageerima tundlikumalt ja ka hammustama kõvemini kui keskmine koer, nii et kakluse korral võivad vigastused olla tõsised. Sellised iseloomujooned on tavapärased koertel, keda on esialgu aretatud näiteks uru- ja jahikoerteks, võitluskoerteks või kaitsmise eesmärgil. Seda liiki koertel on väga hea valutaluvus, suur võitlushimu ehk soov kasutada oma lõugu ning samuti on nad üsna domineerivad. Teise koera valimisel tuleks eriti ettevaatlik olla terjerite, molosside ja teatud teenistuskoerte tõugudega.

Aga kui koerad on väga erinevad?

Erinevad iseloomud võivad mõnikord olla just turvalisust tagavad tegurid. Kui esimene koer on ägedavõitu ja teda on kerge provotseerida, on loomulikult hea, kui teisel koeral on konfliktiolukordades võimalikult kõrge reaktsioonilävi. Teisalt ei paku väga erinevad koerad üksteisele sellist seltskonda ja rõõmu, mida omanik sageli sooviks. Kui näiteks üks koer tahab ainult jälgi nuusutada ja teine tahab metsikult mängida, võivad ka sama majapidamise koerad elada üksteisest eraldi.

Vältida tuleks väga suurt kasvuvahet. Suur koer võib väiksemat täiesti kogemata vigastada, näiteks talle otsa tormates või peale astudes.

Koera võtmine teisele seltsiliseks

Mitmed koerad kannatavad üksinduse all ja halvemal juhul areneb see tundeseisund eraldumisärevuseks. Sellisesse perre teise koera võtmine on alati suur risk, eelkõige juhul, kui uus koer on kutsikas: uus koer võtab eeskuju pere vanemast koerast ja õpib temalt peagi eraldumiskäitumist, nii et olukord võib viia selleni, et varsti on peres kaks eraldumisärevuse all kannatavat koera. Kõige parem oleks, kui uus koer oleks eraldumisärevuses koerast vanem ja iseloomult rahulik ning tasakaalukas.

Kuidas ja millal tuua karja uus koer?

Kahe koera võtmine ühel ajal või liiga lühikese aja järel võib viia selleni, et koera kiinduvad rohkem üksteisesse kui inimesse. Teine koer matkib hõlpsalt esimese käitumist, nii et esimene peaks olema välja õpetatud, enne kui võetakse uus koer. Üldiselt soovitatakse, et sama pere koerte vanusevahe oleks vähemalt kaks aastat.

Koerte harjutamine üksteisega võib olla vägagi kerge. Kui esimene koer on isane, võtab ta tõenäoliselt suure rõõmuga oma koju vastu emase koera. Sel juhul on omaniku peamine ülesanne jälgida, et isasloom ei ahista liiga innukalt uut tulijat. Ka väikese kutsika võib lihtsalt koju tuua ja lasta koertel üksteisega tutvuda.

Enamik suurtest koertest suhtub kutsikatesse neutraalselt vältivalt, kuid mitte agressiivselt. Ka see reegel ei kehti sajaprotsendiliselt, nii et olukorda tuleks jälgida ja vähemalt esimeseks nädalaks tuleks koerad üksteisest eraldada, kui nad ei ole inimese järelevalve all. Raskusi võib oodata juhul, kui teine koer on juba täiskasvanud või peaaegu suguküps. Sellises olukorras tuleks lasta koertel tutvuda esialgu neutraalses kohas.

Hilisemate konfliktide vältimiseks tasub ennetada koerte vahelist konkurentsi. Koeri tuleks sööta kontrollitult, kas eri ruumides või nii, et nad ootavad korraldust minna oma toidukausi juurde. Ukseavad ja väravad on riskikohad, kui koerad saavad neist džungliseadusi järgides läbi tormata. Erutus ja kitsad ruumid vallandavad kergesti agressiivsuse isegi nendes koertes, kes on muidu rahulikud ja leebed. Põrandale jäetud kondid ja mänguasjad võivad põhjustada valvamist, nii et kõige turvalisem oleks anda ka need koertele järelevalve all.

Teise koera võtmine perre toob palju rõõmu nii perele kui ka peres juba olevale koerale, kuid see otsus tuleb hoolikalt läbi mõelda.