Resistentsed bakterid koertel ja kassidel – ESBL, MRSP ja MRSA
Mida need tähendavad ja kas need on ohtlikud inimesele?
Antibiootikumidele resistentsed bakterid on kogu maailmas kasvav probleem – ka lemmikloomadel. Eriti sageli leitakse nn multiresistentseid baktereid koertel.
Need bakterid ei allu tavapärastele antibiootikumidele, mistõttu võivad infektsioonid olla raskemini ravitavad.
Mis on ESBL?
ESBL on ensüüm, mida toodavad mõned bakterid ja mis muudab nad paljude antibiootikumide suhtes resistentseks.
Kõige sagedamini leidub ESBL-i:
- E. coli bakterites
- Klebsiella bakterites
Need bakterid võivad elada ka täiesti tervete loomade soolestikus ja limaskestadel.
Probleem tekib siis, kui need bakterid põhjustavad näiteks:
- kuseteede põletikku
- haavainfektsiooni
Sellisel juhul on ravi keerulisem, sest tavapärased antibiootikumid ei pruugi toimida.
Mis on MRSP?
MRSP (metitsilliiniresistentne Staphylococcus pseudintermedius) on bakter, mida leidub sageli:
- naha pinnal
- ninas
- suus
- päraku ümbruses
See võib põhjustada näiteks:
- nahapõletikke
- haavainfektsioone
MRSP on paljude antibiootikumide suhtes resistentne ning infektsioonide ravi võib olla keeruline.
Pärast paranemist võib loom jääda bakteri kandjaks ilma sümptomiteta.
Mis on MRSA?
MRSA (metitsilliiniresistentne Staphylococcus aureus) on bakter, mida leidub sagedamini inimestel kui loomadel.
Lemmikloomadel esineb MRSA harva, kuid:
- see võib põhjustada infektsiooni
- loom võib olla ka sümptomiteta kandja
MRSA levib tavaliselt inimeselt loomale, mitte vastupidi.
Kas resistentsed bakterid võivad kanduda loomalt inimesele?
Jah, kuid see on haruldane.
Kõik kolm bakterit (ESBL, MRSP ja MRSA) võivad teoreetiliselt levida loomade ja inimeste vahel, kuid:
- terve täiskasvanu puhul on risk väga väike
- risk on suurem, kui inimesel on nõrgenenud immuunsus (nt vähihaiged, siirdatud elundiga patsiendid)
- suurem risk on ka väikestel lastel
Kuidas resistentseid baktereid diagnoositakse?
Diagnoos pannakse bakterikülvi abil.
Lisaks tehakse tundlikkuse test, mis näitab:
- millised antibiootikumid veel toimivad
See aitab koostada täpse ja toimiva raviplaani.
Mida teha, kui lemmikloomal leitakse resistentne bakter?
Kõige olulisem on järgida täpselt loomaarsti juhiseid.
Ravi ja jälgimine
- Kasutage ravimeid vastavalt juhistele.
- Mõnikord kasutatakse antibiootikumide asemel paikset ravi.
- Käige kindlasti järelkontrollis.
Hügieen ja nakkuse leviku vältimine
- Peske käsi alati pärast lemmiklooma puudutamist.
- Vajadusel kasutage desinfitseerivat kätepuhastusvahendit.
- Ärge puudutage nakatunud piirkonda ilma põhjuseta.
Haava hooldamisel:
- kasutage ühekordseid kindaid;
- visake sidemed kohe ära.
Igapäevaelus järgige ettevaatust
- Ärge lubage lemmikul magada voodis, kuni infektsioon on paranenud.
- Vältige, et loom lakuks teid.
- Puhastage regulaarselt kausid, ase ja hooldusvahendid.
- Koristage väljaheited õuest.
Vältige kontakti teiste loomadega kuni paranemiseni.
Teavitage loomaarsti ja enda perearsti
- Loomaarstile tuleb alati mainida resistentse bakteri olemasolu.
- Kui satute ise haiglasse, rääkige sellest ka oma raviarstil.
Kas lemmikloom võib bakterist vabaneda?
Jah, sageli aja jooksul.
Kontrollimiseks tehakse korduvad proovid:
- esimene 4–6 nädala pärast;
- seejärel veel kaks sama intervalliga.
Kui kolm järjestikust proovi on negatiivsed, loetakse loom bakterikandlusest vabaks.