Kui koeral on palavik

Kergest nakkushaigusest tingitud palavik kestab mõni päev ja võib haigusest paranemist isegi kiirendada. Koeral põhjustavad palavikku tavaliselt nakkushaigused, immuunvahendatud haigused ja kasvajad. Kui seletamatu palavik on kestnud juba pikka aega, tuleb kindlasti selgeks teha selle põhjus.

Mis põhjustab koeral palavikku?

Koeral tekib palavik, kui tema organism hakkab kesknärvisüsteemi termoregulatsioonikeskuse aktiveerumise tagajärjel rohkem soojust tootma. Peamine termoregulatsioonikeskuse „termostaadi“ tõusu põhjus on bakteritelt verre erituvad mürgid, organismi tunginud viirused või muud palavikku põhjustavad ained ehk pürogeenid. Palavik ise ei ole haigus, vaid haiguse sümptom. Palavik annab märku sellest, et koera immuunsüsteem reageerib haigusetekitajatele.

Palavikust erineb hüpertermia ehk liigsoojus. Hüpertermia korral ei tulene temperatuuri tõus termoregulatsioonikeskusest, vaid temperatuur tõuseb väliste tegurite mõjul, nt jõulise liikumise, organismi dehüdratsiooni või erakordselt sooja ilma tõttu. Hüpertermiat nimetataksegi rahvapäraselt kuumahalvatuseks.

Palaviku sümptomid koeral

Palavikus koer on väsinud, tahab olla omaette ja on kaotanud söögiisu. Olenevalt nakkushaigusest võib koeral märgata ka muid sümptomeid, nagu eritis silmadest ja ninasõõrmetest, köha, oksendamine või kõhulahtisus.

Palavikus koera kehatemperatuur on 39,5…41 °C. Kõrge temperatuur (üle 41 °C) võib tekitada koerale tõsiseid kahjustusi, nagu elutähtsate organite puudulikkus, vere hüübimishäired, organismi kaitsesüsteemi ülereageerimine ning lõpuks elutähtsate valkude ja ensüümide struktuurimuutused. Kõik need sümptomid koos või ka ühekaupa võivad põhjustada koera surma.

Kui koera kehatemperatuur tõuseb üle 41 °C, on tegemist hädaolukorraga. Enne loomaarsti juurde viimist tuleb koeral palavikku (> 41 °C) alandada, dušitades koera jaheda (mitte külma) veega vähemalt 15 minutit. Koera võib alles siis transportida, kui tema kehatemperatuur on langenud selgelt alla 41 °C.

Alla 41 °C-ne palavik ei ole tavaliselt koerale ohtlik. – Kas see väide on korrektne? 

Palaviku mõõtmine koeral

Ainus viis koeral palaviku kindlaks tegemiseks on mõõta temperatuuri koera pärasoolest. Seda tuleks teha digitaalse termomeetriga ning soovituslik on kasutada termomeetrit, mis on otsast painduv.  „Vanaaegsed“ klaasist termomeetrid on koerale ohtlikud ja neid ei tohi koera temperatuuri mõõtmiseks kasutada.

Tehke termomeetri ots nt toiduõliga libedaks. Seejärel asetage termomeetri ots ettevaatlikult koera pärakusse ja lükake termomeetrit hoolikalt mõne sentimeetri võrra sissepoole. Palaviku mõõtmise ajal rahustage oma koera ja jälgige koera liigutusi, et termomeeter ei vigastaks koera. Enamasti tuleb temperatuuri mõõta umbes 60 sekundit. Digitaalsed termomeetrid on mugavamad, kuna annavad mõõtmise lõppemisest piiksuga märku.

Seletamatu palavik koeral

Koera palavikku peetakse seletamatuks, kui see kestab kaks-kolm nädalat ja sellele ei ole uuringute käigus põhjust leitud. Pikaajalise palaviku uurimine nõuab hoolikust ja süstemaatilisust. Omanik peab olema valmis paljudeks labori- ja muudeks uuringuteks. Seletamatu palaviku jätkudes tuleb uuringuid laiendada ja see võib olla nii loomaarsti kui ka omaniku jaoks pingeline.

Täiendavate uuringutega selgitatakse välja keskmiselt 85% palaviku põhjustest. Väikesel osal jääb palaviku põhjus välja selgitamata, kuid ka nendest koertest paraneb suurem osa sümptomaatilise ravi tulemusena. 

Seletuseta palavikku võivad põhjustada nt bakteriaalsed infektsioonid (mh baktereemia, septiline artriit, luuüdipõletik, meningiit, eesnäärme põletik, abstsess, emakapõletik, borrelioos, leptospiroos, mükoplasmoos, anaplasmoos), viirusinfektsioonid (mh koerte katk, parvoviirus), algloomad (mh toksoplasmoos, leishmanioos, babesioos), immuunvahendatud haigused (mh polüartriit, vaskuliit, meningiit), kasvajad (lümfoom, leukeemia, hulgimüeloom), mittenakkuslikud põletikulised haigused (mh pannikuliit, panosteiit, pankreatiit) või muud vaevused, nagu ravimireaktsioonid, mürgistused või ainevahetushaigused.

Palavikus oleva koera läbivaatus

Esialgu küsib loomaarst pereliikmetelt haigusega seotud küsimusi. Ka kõige väiksemad üksikasjad, näiteks kahe nädala tagune lonkamine, võivad juhatada loomaarsti õigele teele ja hoida ära võimalikud tarbetud uuringud.

Enne loomaarsti juurde minekut oleks oluline pidada kodus mõned päevad palavikupäevikut. Koeral mõõdetakse palavikku hommikul, lõuna ajal ja õhtul ning tulemused pannakse paberile kirja. Nende tulemuste põhjal saab kiire ülevaate palaviku liigist.

Loomaarst uurib hoolika üldise läbivaatuse käigus koera organismi – hingamis- ja südamehelid, nahk, limaskestad, kõht, luustik, lihased, liigesed – ning teeb üldneuroloogilise uuringu. Loomaarst otsustab diagnostiliste leidude põhjal, missuguseid täiendavaid uuringuid on vaja teha.

Vereproov

Terviklik vereanalüüs on palaviku põhjuse väljaselgitamise lähtepunkt. Lisaks verepildile ja põhinäitajatele tuvastatakse vereäigepreparaadiga proovis olevad mikroobid või algloomad. Sapphappe määramine seerumis kuulub samuti kroonilise palavikuga koerte rutiinsete proovide hulka. Sapphappe määramine annab selge pildi maksa talitlusest ja paljastab võimaliku portosüsteemse šundi maksas.

Uriini uurimine

Koera palavik võib olla seotud kuseteedes peituva põletikuga. Uriini uuritakse kõigepealt ribaanalüüsiga ja seejärel tehakse uriiniproovi külv. Pärast seda tsentrifuugitakse lõppuriin ja uriini sadet uuritakse mikroskoobiga. Sageli tuleb uriiniproov võtta steriilselt nõelaga läbi kõhuseina otse kusepõiest (tsüstotsentees). Sellega tagatakse, et proov ei sisalda suguelundite limaskestalt ega karvadelt pärinevaid mikroobe.

Röntgenuuring

Röntgenpiltidelt uuritakse haigusi, mis põhjustavad kroonilist palavikku. Röntgenuuringuga võib tuvastada haigusi, nagu kasvajad, kopsukoe põletikud, hambajuure põletik, emakapõletik ja polüartriidid.

Ultraheliuuring

Ultraheliuuringuga saab paljusid organismi kudesid uurida paremini kui röntgenuuringuga. Eelkõige kõhuõõne ultraheliuuringuga saadakse selge ülevaade siseelundite struktuuridest ja kõrvalekalletest.

Muud uuringud

Kui eelnevate uuringutega pole palavikule selgitavat põhjust leitud, võib loomaarst pidada vajalikuks kordus vereanalüüside tegemist. Muud võimalikud uuringud on luuüdiproovid, koeproovide võtmine muutustega kudedest. 

Koera seletamatu palaviku ravimine

Kui koera palaviku põhjus on selgeks tehtud, kohandatakse ravi vastavalt haiguse põhjustajale. Kui ulatuslikele uuringutele vaatamata ei suudeta koera palaviku põhjust leida, jätkatakse ravikatsega.

Ravikatses alustatakse antibiootikumikuuriga, mis peaks toimima oletatava haigusetekitaja vastu. Kui kolme ööpäeva jooksul ei saada antibiootikumikuurile ravivastust, tuleb antibiootikum ümber vahetada. Väga raskelt haigetel koertel kasutatakse antibiootikumide kombinatsiooni. Need antibiootikumid valitakse nii, et kombinatsioon hõlmaks väga laia spektrit patogeenseid mikroobe.

Pikaleveninud palaviku korral tuleb põletiku- ja valuvastaste ravimitega olla väga ettevaatlik, sest need alandavad küll palavikku, kuid ei avalda mõju võimalikule mikroobile. Halvimal juhul õnnestub palavikku põletiku- ja valuvastaste ravimitega küll alandada, kuid haigus ise muutub raskemaks.

Kõige ebaselgematel juhtudel võidakse proovida kortikosteroidravimeid, kui ka antibiootikumikuur ei ole aidanud. Kortisoonipõhistest ravimitest on eelkõige kasu siis, kui palavik on seotud autoimmuunhaigusega. Patsiendi seisundis peaks kahe ööpäeva jooksul alates kortisooniravi alustamisest olema näha märkimisväärne muutus. Kui palavik püsib ka pärast ravimite võtmist, tuleb ravimite manustamine lõpetada järk-järgult annust vähendades.

Kortisooniravimite manustamise alustamisega on alati seotud suured riskid, eelkõige siis, kui palavikku põhjustab nakkushaigus. Sellises olukorras pärsib kortisooniravim organismi kaitsesüsteemi ja infektsioon võib kiiresti ägeneda. Seetõttu tuleb kortisoonikatseravi alati hoolikalt kaaluda.

Pikaleveninud palaviku uurimine võib võtta palju aega. Õnneks ei kesta suurem osa koerte palavikest pikalt ja on seotud kiiresti mööduvate haigustega. Muret tuleb tunda alles siis, kui palavik kestab pikka aega või kui koeral on peale palaviku muid tugevaid sümptomeid.

Kui teil on kahtlusi oma koera seisundi suhtes, võtke alati ühendust loomaarstiga.