Koerte kõhulahtisus

Ägeda kõhulahtisusega koer arsti vastuvõtul

Kõhulahtisusel võib olla mitmeid põhjuseid. Kõige levinumad on nakkuslik, enamasti viiruslik kõhulahtisus ja valest söömisest tulenev kõhulahtisus. Vähem levinud põhjused on parasiidid, bakterid, toidutalumatus või allergia, soolte ummistus ja kasvajad. Ka antibiootikumikuur võib rikkuda soolestiku bakteriaalset tasakaalu ja väljaheited muutuvad vedelaks.

Koerte ägeda kõhulahtisuse sümptomid

Äge kõhulahtisus avaldub vedela väljaheitena ja koera roojamisvajadus sageneb sedavõrd, et temaga tuleb väga sageli väljas käia. Vastasel korral võib koer kogemata häda ka tuppa teha. Kõhulahtisusega võivad kaasneda oksendamine ja kõhuvalu. Väljaheite hulgas võib olla lima või verd. Verine kõhulahtisus tuleneb enamasti soolestiku sisepinna limaskesta veritsevatest veresoontest.

Koerte kõhulahtisuse kodune ravi

Kui koer tunneb end kõhulahtisusele vaatamata hästi ja on reibas, võib kõhulahtisust ravida paari päeva vältel ka kodus. Toiduta jätmist ei soovitata. Koerale tuleks pakkuda kergesti seeditavat kõhusõbralikku toitu kohe, kui ta enam ei oksenda. Varakult alustatud söötmine sobiva toiduga vähendab halba enesetunnet, kiirendab soolestiku limaskesta paranemist ja vähendab vedelikupuuduse tekke ohtu.

• Evidensia loomakliinikutes on saadaval eriti just kõhuprobleemide leevendamiseks mõeldud eritoidud, mis on hästi seeduvad ja aitavad kaasa soolestiku limaskesta taastumisele.
• Pakume ka ilma retseptita ravipreparaate ja koertele ette nähtud piimhappebakterite preparaate, mis kiirendavad kõhulahtisusest taastumist.
• Meie töötajad annavad nõu sobiva preparaadi ja toidu valimisel.
• Hoolitsege selle eest, et koer jooks piisavalt vett. Koera ööpäevane veevajadus on umbes 0,5–1 dl eluskaalu kilo kohta (näiteks 20 kg kaaluv koer vajab päevas 1–2 liitrit vedelikku). Sage oksendamine ja kõhulahtisus suurendab vedelikupuuduse riski eriti väiksema kasvuga koertel, kutsikatel ja vanematel koertel. Kui tekib kahtlusi, et koeral võib olla vedelikupuudus, võta ühendust loomaarstiga.

Koduse ravi käigus tuleb jälgida koera enesetunnet. Kui koeral hakkab halvem, tal tekib palavik (pärasoolest mõõdetuna 39,5 või üle selle), kõht on pidevalt lahti, väljaheites on verd või koer oksendab joodud vee korduvalt välja, tuleb koera näidata loomaarstile, kes vaatab looma läbi ja alustab ravi.

Pidage meeles, et inimeste kõhulahtisuse raviks mõeldud tooted koertele ei sobi. Millal pöörduda loomaarsti poole?

• Kui koera kõhulahtisus on erandlikult äge.
• Kui koera enesetunne ei parane koduse ravi käigus 1–2 päevaga või kui haigusnähud korduvad.
• Kui koera enesetunne halveneb järsult või kui okse või väljaheited sisaldavad verd.
• Kui koer ei joo või oksendab joodu välja, koeral on palavik või ta muutub apaatseks.

Kui koera üldine seisund halveneb, haigusnähud on tugevad ja kestavad pikka aega või väljaheide on verine, võtke ühendust loomaarstiga.

Ägeda kõhulahtisusega koer vastuvõtul

Alustuseks püüab loomaarst kõhulahtisuse võimaliku tekitaja välja selgitada ülduuringu leidude ja omaniku küsitlemise kaudu.

Ülduuringu tegemiseks võetakse koeralt tihti ka vereproov ja teatud juhtudel tehakse parvoviiruse test.

Vajaduse korral tehakse kõhuõõne röntgenpilt või ultraheliuuring.

Uuringutega püütakse avastada haigusnähtude põhjuseid ja teha kindlaks, ega koer ei ole alla neelanud võõrkehasid.

Tihti jääb ägeda kõhulahtisuse tegelik põhjus diagnoosimata ja koera ravitakse vastavalt haigusnähtudele. Õnneks möödub kõhulahtisus hea abistava ravi korral üsna kiiresti.

Kui koera organismis on tekkinud vedelikupuudus, võib ta vajada kas nahaalust või veenisisest vedelikuravi. Kui koera tervislik seisund on väga halb, võidakse ta jätta kuni paranemiseni kliinikusse.