Hüpertroofiline kardiomüopaatia (HCM)

Kiire ülevaade

• Haigus võib tekkida igal kassil. Mõnel tõul (nt meini kass, ragdoll) on see sageli pärilik.

• Tihemini haigestuvad isased, kuid haigestuda võivad ka emased.

• Esimesed märgid võivad olla väga tagasihoidlikud või puududa täiesti. Mõnikord on esimene nähtav probleem verehüüve tagajalgades (järsk valu ja halvatus).

• Tähtsaim uuring on südame ultraheli. Sageli tehakse lisaks vereanalüüse ja vajadusel geenitest.

Kuidas omanik ära tunneb, et midagi on valesti?

Võib esineda:

• kiirenenud ja pingutav hingamine, suu lahti hingamine

• väsimus, isutus, madal kehatemperatuur

• äkiline tagajalgade nõrkus või halvatus, tugev valu (võib viidata verehüübele)

NB! Kass ei köhi südamehaiguse tõttu tavaliselt. Kui ta köhib, on põhjus enamasti mujal.

Kuidas arst HCM-i diagnoosib?

1. Kuulamine ja läbivaatus. Arst võib kuulda südamekahinat või ebaregulaarset rütmi.

2. Röntgen ja EKG. Aitavad hinnata südant ja kopsusid, kuid ainult nende põhjal HCM-i kinnitada ei saa.

3. Südame ultraheli (ehhokardiograafia). See on peamine test, mis näitab, kas südamelihas on paksem ja kas verevool on takistatud.

4. Vereanalüüsid. Mõõdetakse südamekahjustuse ja -koormuse markereid (troponiin I, BNP/ANP). Need toetavad diagnoosi, kuid ei asenda ultraheli.

5. Geenitest. Teatud tõugudel (meini kass, ragdoll) võib noorel loomal teha lisaks geenitesti. Negatiivne vastus ei välista haigust, kuid aitab riski hinnata.

Oluline: enne HCM-i kinnitamist peab arst välistama muud põhjused, mis võivad südant “paksuks” teha, näiteks kilpnäärme ületalitlus või kõrge vererõhk.

Miks süda pakseneb?

Pärilikkus mängib suurt rolli. Paksem lihas jätab südame sees vähem ruumi ja süda ei täitu rahuolekus piisavalt. See raskendab vere pumpamist ja võib tekitada tagasivoolu läbi klappide.

Kui levinud see on ja kuidas kulgeb?

• HCM on kasside seas kõige tavalisem südamehaigus.

• Paljud kassid on pikka aega sümptomiteta.

• Raskemal juhul tekivad kopsuturse (vedelik kopsudes) ja/või vedelik rinnaõõnes, mis teeb hingamise raskeks.

• Mõnel kassil võib haigus avalduda äkilise minestuse või isegi äkksurmana.

• Eluiga sõltub sellest, millal haigus avastatakse ja kui raske see on. Ilma sümptomiteta kassid võivad elada aastaid; verehüübe tekke korral on prognoos ettevaatlik.

Verehüübed (arteriaalne tromboos) — mida omanik peab teadma?

HCM-i korral võib vasakus kojas (südame ülanurgas) veri aeglasemalt liikuda ja hüübida. Hüübega “tükk” võib liikuda kõhuaordi lõppu, kus see tihti peatab verevoolu tagajalgadesse.

Tüüpilised nähud:

• äkiline, tugev valu

• tagajalgade külmus ja nõrkus või halvatus

• pulssi ei leia tagajalgadest

See on hädaolukord. Vajalik on kiire loomaarsti abi.

Mida tähendab sõeluuring (skriining) tõukassidel?

• Tõuaretusse plaanitavatel meini kassidel ja ragdollidel soovitatakse:

  • Geenitest umbes 1-aastaselt

  • Südame ultraheli enne aretust ja hiljem 3.–5. eluaastal (mõnel juhul ka 8-aastaselt)

• Kui geenitest on positiivne, ei tähenda see alati rasket haigust, kuid loom vajab regulaarset järelkontrolli.

• Aretuses püütakse vältida homosügootseid (kahe “haigusgeeniga”) loomi; heterosügootseid (ühe geeniga) loomi jälgitakse tihedamalt ning haigusnähtude korral aretusest eemaldatakse.

Ravi — mida reaalselt tehakse?

Kasside puhul pole olemas üht ainukest “kuldset” raviskeemi, sest haiguskulg on väga erinev. Ravi pannakse paika kassi seisundi järgi.

• Hingamisraskuse ja vedeliku korral kasutatakse ravimeid, mis aitavad vedelikku kehast välja viia ja vähendavad südame koormust.

• Rütmihäirete korral kasutatakse rütmi korrigeerivaid ravimeid.

• Verehüüvete vältimiseks või raviks kasutatakse arsti otsusel sobivaid preparaate.

• Kodune ravimite andmine on võimalik, kuid kassi koostöövõime arvestamine on tähtis (mõned kassid ei lase tablette anda).

• Regulaarne kontroll ultraheli ja vereanalüüsidega aitab ravi täpsustada ja muutusi varakult märgata.

Millal pöörduda kiiresti arsti juurde?

• kass hingab kiiresti või raskelt, suu on lahti

• tekib äkiline lonkamine, nõrkus või halvatus, eriti tagajalgades

• loomal on tugev valu, on väga loid või minestab

Need on erakorralised olukorrad.

Mida omanik saab ise teha?

• Hoia kass rahulikus ja stressivabas keskkonnas.

• Ära koorma kassi üle — vali mõõdukas aktiivsus.

• Jälgi hingamist puhkeolekus: üle 30–35 hingetõmbe minuti kohta magaval kassil võib vajada arsti nõu.

• Anna ravimid täpselt nii, nagu loomaarst ette näeb.

• Lepi kokku regulaarsed kontrollid (sh ultraheli).

• Aretuse plaanimisel küsi geenitesti ja ultraheli kohta nõu.

Autor: ELL Sari Granholm