Kasside diabeet: sümptomid, ravi ja ennetamine
Kasside diabeet
Diabeet on kassidel võrdlemisi tavaline haigus, mida põhjustavad eelkõige ülekaalulisus ja vähene füüsiline aktiivsus. Kasside diabeeti võib võrrelda inimese insuliinisõltumatu ehk II tüüpi diabeediga. Nagu inimestelgi, võib ka kassidel elustiili muutmine aidata diabeeti ennetada ning olla oluline osa haiguse ravist. Tänu rangele veresuhkru kontrolli all hoidmisele, ülekaalulisuse vähendamisele ja kehalise aktiivsuse suurendamisele võib kass diabeedist isegi paraneda, nii et ta ei vaja enam regulaarset insuliini süstimist. Diabeet on nii patsiendile kui ka tema omanikule pühendumist nõudev tõsine haigus.
Kassidel võib esineda ka nn mööduv- diabeeti, mille korral võib veresuhkru tase tõusta liiga kõrgele ja kassidel võivad tekkida diabeedi sümptomid, näiteks mõne muu haiguse, ravimite või isegi emotsionaalse stressi tõttu.
Kasside diabeedi sümptomid ja diagnoos
Tavalised diabeedi sümptomid on suurenenud joomine ja urineerimine. Kass võib olla ka tavapärasest näljasem, kuid kõhnuda, kuigi ta sööb hästi.
Diabeedi diagnoosimiseks tuleb minna alati loomaarsti juurde. Visiidil võetakse tavaliselt vere- ja uriiniproovid, millest võib leida diabeedipatsiendile iseloomulikud muutused ehk ebanormaalselt kõrge veresuhkru taseme ja suhkru uriinis (tavaliselt ei ole uriinis üldse suhkrut). Kassil võidakse avastada ka ketoaineid ja muid veremuutusi, mis on tingitud diabeedist põhjustatud muutustest organismi talitluses. Uriinis võib olla samuti baktereid, sest diabeeti põdeval kassil tekib kuseteede põletik tavalisest kergemini.
Kasside diabeedi ravi
Peaaegu eranditult alustatakse diabeedi ravi igapäevase insuliinisüstiga. Üldiselt on vajalik teha süst nii hommikuti kui ka õhtuti. Õige süstimismeetod ja insuliini käsitsemine on olulised, seetõttu vaadatakse see asi vastuvõtus põhjalikult üle. Kassidel kasutatakse tavaliselt inimestele mõeldud insuliini pensüstlaid, mille kasutamine on lihtne ja sellega saab insuliini täpselt annustada. Ravi esmane eesmärk on saada kassi enda veresuhkru süsteem uuesti nii hästi tööle, et insuliinisüste enam vaja ei oleks. Hoolika raviga saab isegi üle 50% diabeetikutest kassidest terveks ravida, nii et insuliiniravimite kasutamise saab lõpetada.
Õige toitumine on samuti ravi oluline osa. Vastuvõtul saab osta spetsiaalset, diabeeti põdevatele kassidele ette nähtud dieetsööta, mis aitab reguleerida veresuhkru taset ja toetab organismi enda veresuhkrusüsteemi tööd. Ülekaaluline kass peaks vähendama kaalu, sest tänu kaalulangusele võib ta paraneda niivõrd, et insuliiniravimit ei ole enam rohkem vaja.
Eelkõige alguses tuleb käia loomaarsti juures piisavalt sageli, kuid regulaarsed kontrollvisiidid on vajalikud ka edaspidi. Vajalik kontrollide arv ja sagedus oleneb kassist. Ka kodus tuleks mõõta veresuhkrut, et saaks jälgida insuliiniravimite toimet ja seda, et veresuhkru tase ei langeks liiga madalale. Vastuvõtul on müügil kassidele mõeldud glükomeetrid. Inimestele mõeldud glükomeeter ei anna usaldusväärset tulemust.
Peale veresuhkru mõõtmise annavad kassi ravivastuse ja tervisliku seisundi kohta teavet ka kassi veetarve ning urineerimine. Heas ravitasakaalus väheneb üleliigne joomine ja liivakastis käimine. Jälgida tuleb kassi söögiisu, söömist ja üldist aktiivsust.
Tavalisemad probleemid kasside diabeedi ravimisel
Madal veresuhkru tase võib kujuneda eluohtlikuks. Sümptomid on väsimus, loidus, nõrkus. Alguses selline kass lihtsalt peidab end või magab rohkem kui tavaliselt. Liiga madal veresuhkru tase võib põhjustada segasust, minestamist ja isegi krampe. Nende sümptomite ilmnedes tuleb võtta kohe ühendust loomaarstiga.
Kui insuliini ei manustata, annus on liiga väike või kassil on nn insuliiniresistentsus (organism ei suuda insuliini ära kasutada) võib tekkida ketoatsidoos ehk „happemürgistus“. Ketoatsidoosiga on seotud ka väsimus, võimalik et ka segasus ja sageli oksendamine. Kassi hingeõhk võib samuti imelikult haiseda. Ketoatsidoos võib olla eluohtlik, nii et kui seda kahtlustatakse, tuleb kass viia kohe loomaarsti juurde!